Täna tähistatakse ülemaailmset veepäeva!

Tähistagem veepäeva!
Täna, 22. märtsil on tähistatakse 24. korda ülemaailmset veepäeva, mille eesmärk on pöörata tähelepanu olulistele veeprobleemidele maailmas, tõstes inimeste teadlikust joogivee tähtsusest ja selle mõjust loodusele. Eestis peeti selle puhul Tallinna Tehnikakõrgkoolis veepäeva konverents, kus analüüsiti vee kvaliteeti, selle rolli erinevates sfäärides, kuni selle jõudmiseni reoveeks.

Üritusele andis avapaugu Keskkonnaminister Marko Pomerants, kes rõhutas, et Eestis tekkis 2014. aastal piltlikult Kalevi ujula basseinitäis reovett ööpäevas. Seniseks on Eesti linnades tehtud palju investeeringuid tänapäevaste reoveepuhastite loomiseks ja tulevikus tuleks areneda suunal, et see jõuaks ka maapiirkondadesse. Lisaks teatas Pomerants, et käsil on ka uus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseaduse seadusemuudatus, kus muudetakse kohustuslikuks inimestele liituda ühisveevärgiga, kui see nende kodu lähedal olemas on.

Keskkonnaminister Marko Pomerants avamas ülemaailmset veepäeva

Tänapäeval pööratakse aina enam tähelepanu joogivees sisalduvatele ainetele (nt ravimid,  ohtlikud ained jm), mida on võimalik tänu parematele analüüsimeetoditele ja tehnika arengule veest määrata. Tallinna Tehnikakõrgkooli professor Viiu Sillaste tutvustas veepäeva raames vee erinevaid keemilisi olekuid ning millist mõju on läbi ajaloo avaldanud veele magnetiseeritus, hõbe, kulla ja vase metallid.

Tihtilugu naljatatakse, et säästke vett ja jooge parem õlut. Reaalsus on aga see, et ühe pindi õlle tootmiseks kulub keskmiselt 160 liitrit vett. Ühe kingapaari tootmiseks võib aga kuluda 8000 liitrit vett ning 1 kg veiseliha tootmiseks lausa 10 000–20 000 l vett. Põllumajandusettevõtte Baltic Agro AS arendusdirektor Margus Ameerikas leiab, et vett saaks kokku hoida ennekõike raiskamise vähendamisega, sest statistika kohaselt kolmandik veest läheb tootmisel lihtsalt kaduma.

Kunstliku niisutamise tõttu tekkinud vihmutiringid põllul, Texsases

Milline aga on meie joogivesi? Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloog Kristiina Kebbinau leiab, et Eestis on põhjavee kvaliteet suures plaanis väga hea ning piisavate varudega. Kodudesse jõudvat ühisveevärgi vett analüüsitakse süstemaatiliselt ja vajadusel ka puhastatakse enne tarbijani jõudmist, mistõttu on kraanivee joomine igati mõistlik. Täpsemalt saad Eesti põhjavee kvaliteedi kohta lugeda siit.

Veepäeva korraldab MTÜ Ökokratt, mis tegeleb juba aastaid Puhta vee teemapargi arendamisega. Tegemist on teaduspargiga, kust külastaja saab vastused oma küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi; kuidas sõltub elu puhtast veest, millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa interaktiivsetest õppeprogrammidest. Külasta ka nende Puhta vee teemaparki Pandivere kõrgustikul.

Tänase veepäeva tähistamiseks soovitame valmistada mõne mõnusa alkoholivaba kokteili gaseeritud veest, puuviljamahlast ning värsketest marjadest või maitsetaimedest!

Toimetas: 

Kristiina Kebbinau


Eelmine
Mida võiks teada asbestist?
Järgmine
Põlevkivitööstuse pärand

Vastused puuduvad

Email again: