Digipööre mäetööstuses

Nafta hinna tormiline kasv on taastanud Eesti põlevkivitööstuse elujõu ning ka mitmed tuleviku megaprojektid nagu Rail Baltica või Tallinn-Helsingi tunnel hoiavad TalTechi geoloogia instituudis teaduritööd tegeva Karu sõnul tugevat tähelepanu meie maapõuerikkustel.

“Täna on Eestil harukordne võimalus kanda edasi oma e-riigi edulugu põlevkivitööstusesse, mis võtab üha enam kasutusele tarku, säästlikke ja tulevikku vaatavaid IT-lahendusi,” selgitab Karu. “Maailma mäetööstus on üha enam automatiseerumas ning uute suurprojektide valguses on ka Eesti mäeinseneridel erakordne võimalus koos IT-sektoriga taristuprojektidele uuenduslikke lahendusi välja töötada,” usub Karu.

Kuigi nii ülikoolilinnakus kui sellega piirnevatel aladel võib juba täna igaüks tänavatel väikeseid iseliikureid kohata, on tegelikult tõeline läbimurre toimumas hoopis maa all. “Iseliikuvate masinate areng ja kasutuselevõtt maa-alustes kaevandustes on aina kasvav trend, millega kaasneb ka mäeinseneride üha parem oskusteave sellest, kus ja milleks iseliikuvaid masinaid üleüldse kasutada saab ja tohib,” selgitab Karu. Täna kasutatakse iseliikuvaid masinaid mäetööstuses eeskätt kaevandatud maavara veoks maa all, samuti on automatiseeritud lõhkeaukude puurimine, kuid Karu sõnul laieneb kasutusala õige varsti tõenäoliselt ka sellistele ülesannetele nagu varuosade transport. Uute tehnoloogiate juurutamist ning katsetamist veavad tema sõnul eest peamiselt just põhjamaade kaevandused ja mäemasinate tootjad.

Droonid, mis on täna kasutusel erinevatel aladel, alates päästeametist kuni piirivalveni, muutuvad üha populaarsemaks ka mäetööstuses. “Tegemist on nii geoloogi kui ka mäeinseneri jaoks üha olulisemaks muutuva töövahendiga nii maa peal kui ka all,” kirjeldab Karu. “Droonide suurem kasutus võimaldab mõõta mäetööstuses kaevandatud maavara koguseid ja hinnata geoloogilisi rikkeid võrreldes varasemate tehnoloogiatega oluliselt täpsemalt ning kiiremini ning seetõttu on droonid mäetööde planeerimisel aina suuremaks abiks.”

“Oluline roll kogu mäetööstuse digitaliseerimises on asjade internetil ehk nii transpordi, tehnika kui ka erinevate seadmete ühendamisel internetivõrku. Nii saab näha ülevaadet kogu protsessist reaalajas - mis masin ja kus täpsemalt maa all asub ning mis tööülesannet täidab,” räägib Karu, kelle sõnul on täna võimalik luua seesugune pilt nii maa peal kui ka ca 70 m sügavusel maa all toimuvast tööst.

Sarnaselt teistele valdkondadele on Karu sõnul tugevaks trendiks ka automatiseerimine, mille oluliseks eesmärgiks tööprotsesside efektiivistamise ja kiirendamise kõrval on ka riskide minimeerimine ja inimeste viimine ohutsoonidest välja. “Tänu seadmetele, mis eelseadistuse põhjal oma töö suuresti ise ära teevad, ei pea inimene enam nii kaua või nii sügaval maa all viibima, vaid saab kaugjuhtimise teel näiteks hoopis maapealsest juhtimispuldist vajalikke muudatusi teha,” kirjeldab Karu, kuidas tehnoloogia muudab spetsialistide töö üha turvalisemaks.

Mäetööstuse digiarengus on geoloogia instituudi teaduri hinnangul täna veel omajagu arenguruumi, sest väljakutsed on suured - tööstuskompleksid vajavad infotehnoloogia parimate võimaluste ärakasutamiseks jätkuvalt suuri investeeringuid ning insenere, kes uut tehnoloogiat juurutada ning kasutusele võtta aitaksid. Samas näeb Karu mäetööstuse arengus tugevat potentsiaali, sest lisaks uuele tehnikale meelitavad juba täna inseneeriasse huvilisi nii Eesti kui ka Euroopa mastaabis tõelised mäetööstuse suurprojektid - alates merealusest tunnelist ja gaasitorust kuni raudteetrassini, mille ettevalmistustööd on juba alanud.

TalTech geoloogia instituut kuulub tehnikaülikooli loodusteaduskonda ning ühendab loodusteadused ja inseneriõppe ning koolitab mäetööstuse ja geoloogia spetsialiste. Samuti uurivad instituudi teadlased, milliseid toormeid Eesti tulevikus vajab ning millised on parimad tehnoloogiad nende jätkusuutlikuks majandamiseks.