Oluva talu sepikoda - geoloogia keskaegses “rehvivahetuspunktis”

Eesti Vabaõhumuuseumis Pulga talus asub pealtnäha tagasihoidlik hoone. Madal sammaldunud majake, mille seinad ja isegi katus on laotud murtud paest kasutamata seejuures ühtki sideainet.

Enne Eesti Vabaõhumuuseumisse toomist 1964. aastal asus sepikoda Kuusalu kihelkonnas Kahala külas Oluva talus.

Kuna see juba 17. sajandil rajatud talu asus omaaegse Peterburi-Revali tee lähedal, siis ikka ja jälle sattusid hädas teelised kohaliku sepa juurde oma hobuseid rautama.

Ühe legendi kohaselt sai sepikojast oma hobusele uued rauad ka tsaar Peeter I.

Ühe legendi kohaselt sai sepikojast oma hobusele uued rauad ka tsaar Peeter I.

Kui hoone ise laoti enam kui 300 aastat tagasi, siis selleks kasutatud Kõrgekalda kihistu lubjakivi pärineb koguni 460 miljoni aasta tagusest ajastust - Ordoviitsiumist. Sel ajal asus Eesti ala koos Baltika ürgmandriga lõunapoolkeral kusagil tänapäeva Madagaskariga sarnasel laiuskraadil. Soojas madalmeres settinud mikroorganismide jäänustest koosnevast lubimudast on ajapikku moodustunud ka sepikoja ehitusel kasutatud lubjakivi.

Lisaks lubjakivile leiduvad Kõrgekalda kihistu kivimites õhukesed kukersiidi vahekihid, kuid tänapäeval kaevandatav pruun kuld ehk põlevkivi on moodustunud mõned miljonid aastad hiljem.