Ungrukivi
Kes ei teaks Haapsalu lähistel asuvat Ungru lossi, kuid kes on kuulnud Hiiumaal Kõrgessaares Ninametsa poolsaarel keset männimetsa asuvast Ungrukivist?
Selle 9 meetrise ümbermõõduga rändrahnu peal on kolm auku, mis on andnud ainet paljudeks legendideks, millele on aluse pannud Ungru lossi ehitanud härra vanavanaisa, keda tunti kui Ungru krahvi ja mereröövlit.
Ajalugu
Ungru krahv ehk Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg ostis 18. Saj. lõpus kauni Kõrgessaare mõisa. Sealne looduskaunis koht meelitas mõisarahvast tihti mere äärde aega veetma. Selle tarvis oli neemele ehitatud ka lusthoone. Paviljoni laternate kuma ei jäänud rannaelanikele aga tähelepanuta ning kinnitas nende veendumust, et Ungru krahv tegutseb mereröövlina. Arvati, et ta lasi Kõpu majakatule kustutada ja meelitas mööduvaid laevu kursilt kõrvale Ungru kivilt paistva valetule abil. Hiiumadaal karile sõitnud laev riisutud aga paruni meeste poolt koheselt paljaks, heitmata armu ühelegi merehädalisele.
See osa rahvauskumusest on ilmselt tõsi, et kurikuulsa Neckmansgrundi karid kujutasid Ungru krahvile tihti soodsat tuluallikat, sest Kõrgessaare mõisa kohustus oli hukkuvatele laevadele appi tõtata ning selle eest maksis riik väärilist tasu. Krahvi tegelik süü seisneski meelevaldses päästetasu määramises. Arvata on, et kivisse puuritud aukudesse kinnitatud latern juhatas tagasiteed hädasolevatele laevadele appi sõitnud päästepaatidele.
Ääremärkusena võib välja tuua, et Ungru krahvi abikaasa oli ühe esimese Eesti paleontoloogi Alexis von der Pahleni vanatädi!
Geoloogia
Ungrukivi puhul on tegu rabakivigraniidist rändrahnuga (2,9 x 2,6 x 2,8 m; ümbermõõt 9 m). Selliste kivide võrdlemisel Läänemere ümbruse geoloogiaga on võimalik tuletada viimase jääaja mandrijää liikumise suunda. Antud rändrahn pärineb suure tõenäosusega Ahvenamaalt.
Mine matkale:
vt kaarti
Vastused puuduvad