Rändkivid mandriliustiku setetes

Rändkivide levik viimase jääaja mandriliustiku Köstrimägede servamoodustiste setetes Kopamäe karjääris (Kambja, Tartumaa)

Oma põhikooli loovtöö teema valimisel otsustasin teha midagi geoloogiaga seotut, kuna mind on kivid alati huvitanud ja olen neid alati kogunud. Kivid on huvitavad, sest nad räägivad palju selle kohta, kuidas meie maa on läbi aegade kujunenud ning paljud neist on lihtsalt ilusad värvide poolest ja/või tekstuuri poolest. Seetõttu sai ühendust võetud Tartu Ülikooli geoloogia osakonnast professor Kalle Kirsimäega, kes oli nõus tööd juhendama ning aitas teema valikuga. Koolipoolseks juhendajaks oli õpetaja Gerli Edela. Uurimistöö eesmärk oli kaardistada 10-30 cm suuruste rändkivide levikut Kambja piirkonnas liustiku servamoodustistes avatud Kopamäe karjääris, määrata nende kivimiline koostis ja selgitada võimalike juhträndkivide esinemist. Kopamägi on osa Otepää kõrgustikust.

Rändkivid on võõra päritoluga kristalsed või settekivimid, mis ei paljandu piirkonna aluspõhjas ning mida on transporditud kusagilt eemal asuvast kohast. Näiteks Eesti pinnakattes leiduvad kristalsed kivimid nagu graniidid ja gneisid ei paljandu Eestis avanevas aluspõhjas ning on siia jäänud pärast viimase jääaja liustike sulamist umbes 12 000 kuni 13 000 aastat tagasi [1, 2].

Kivimid jagatakse tavaliselt kolme gruppi: sette-, moonde- ja tardkivimid [1].

Tardkivimid on tekkinud sulami ehk magma tardumisel. Olenevalt magma keemilisest koostisest võib selle temperatuur kõikuda 700 ja 1200°C vahel. Tardumise koha ja sügavuse järgi jaotatakse tardkivimid veel omakorda süvakivimiteks, soonkivimiteks ja purskekivimiteks [1].

Moondekivimid on tekkinud magma- ja settekivimite sattumisel kõrgema rõhu ja temperatuuri tingimustesse, mille tulemusena toimub mineraalide ümberkristalliseerumine uuteks nn moonde- ehk metamorfseteks mineraalideks. Moondekivimid on tekkinud 200…650°C temperatuuri tingimustes. Välimuselt on need enamasti kihilised või koosnevad vöönditest [1].

Settekivimid koosnevad maapinnal avanevate varasemate settekivimite, moondekivimite ja tardkivimite lagunemisel tekkinud materjalist. Nende setete tihenemisel ja kõvastumisel tekib settekivim [1].
Kopamäe karjääri kruus-liiva setetes kogusin neljast erinevast punktist 204 (igast punktist 50-52, juhusliku valimi alusel) 10-30 cm läbimõõduga kivi, mis määrasin kohapeal kolme gruppi (moonde-, tard- ja settekivimid).


Neist esinduslikumad lõikasime kivisaega pooleks Tartu Ülikooli geoloogia osakonna kivilaboris. Lõikepinna lihvisin käsitsi, selleks kasutasin spetsiaalseid märglihvimise liivapabereid. Alustasin jämedateralistest, minnes järjest peeneteralisemaks. Kasutatud lihvimispaberite klassid olid 80, 180, 400, 1200. Mida suurem on klassi number, seda peeneteralisem on liivapaber.Mõõtmistulemused näitasid, et settekivimeid oli kõige rohkem (47,3%), sellele järgnesid moondekivimid (28,5%) ja kõige vähem leidus tardkivimeid (24,1%). Eriliseks leiuks võib pidada Kopamäe karjäärist leitud purustatud ja osaliselt sulanud kristalse kivimi rändkivi, mis meenutab neugrundbretšat (joonis 1). Neugrundbretša pärineb Loode-Eesti rannikul meres paiknevast umbes 20 km läbimõõduga Neugrundi meteoriidikraatrist ning ei tohiks liustikuga nii kaugele itta levida. See leid vajab veel põhjalikumaid uuringuid.Edaspidi võiks uurida, kas oletatav neugrundbretša leid Kopamäe karjäärist on tõepoolest pärit Neugrundi meteoriidikraatrist ja kui see tõeseks osutub, siis peaks lisaks sellele uurima ka seda, kas neid leidub siin veel. Kui minna sarnase teemaga suuremalt edasi, oleks võimalik uurida rändkivide levikut mitmest erinevast kohast Otepää kõrgustikul, et saada teada erinevate piirkondade sette-, tard- ja moondekivimite protsenti.

Kasutatud kirjandus:
Soesoo, A., Miidel, A. Eesti Rändkivid.
Raukas, A. ja Karhima, A. Liustike pärandus Lõuna Soomes ja Põhja Eestis.

Toimetasid:
Aivo Averin ja Sander Olo