Eesti gümnasistid otsivad üle-Euroopalises õppeprojektis toormekriisile lahendusi

Foto: TalTechi geoloogia instituut
Toormekriisiga silmitsi seisev Euroopa vaatab aina enam omaenda maavarade suunas, mida tulevikus kasutada. Üle-Euroopalises õppeprojektis Raw MatTERS Ambassadors at Schools (RM@Schools) otsivad toormekriisile jätkusuutlikke lahendusi ka Eesti gümnaasiumiõpilased, kes käisid hiljuti Bolognas toimunud teaduskonverentsil tutvustamas glaukoniidi seni rakendamata kasutuspotentsiaali.

”Tänases keerulises geopoliitilises olukorras on Euroopa otsimas uusi allikaid nii energeetiliste toormete kui ka mitmete teiste maavarade osas. Eestiski tuleks rohkem tähelepanu pöörata omaenda maavarade uurimisele ja kasutuselevõtule ning sealjuures panustada uutesse tehnoloogiatesse ning ringmajandusse,” ütleb Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi vanemteadur ning maavarade ja rakendusgeoloogia osakonna juhataja Rutt Hints.

Foto: TalTechi geoloogia instituut
Üheks selliseks maavaraks on fosforiit ja tema kaasnevaks ressursiks settekivim glaukoniitliivakivi, neid tuleks kaevandada koos. “Tulevikuvisioon on, et lisaks peamisele toormele lähevad kasutusse ka kõik teised kaevandamisel tekkinud materjalid,“ rõhutab Hints.


Selleks, et tulevikus jaguks kriitiliste toormete uurimiseks spetsialiste, inspireerib üle-Euroopaline õppeprojekt Raw MatTERS Ambassadors at Schools noori uurima mineraalseid toormeid. Õppeprojekti kuuluvad teadusorganisatsioonid, kelle ühine eesmärk on innustada noori uurima mineraalseid toormeid, et leida Euroopa loodusvaradele jätkusuutlikke ja tõhusaid kasutamisviise ning tõsta ühiskonna teadlikkust rohepöördest Euroopas.

“Eksperdid on välja töötanud spetsiaalse metoodikaga õpiraja, kuhu aktiivselt kaasatud õpilasi suunatakse omavahel koostööd tegema ning looma erinevas formaadis “tooteid“ või õppevahendeid, mis leiaksid jätkusuutlikke rakendusviise maavaradele, mida täna käsitletakse jäägina või mille potentsiaali ei ole veel täiel määral ära kasutatud,“ selgitab Eesti koordinaator Karin Käär Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudist. “Kõik õpilaste loodud õppevahendid on hiljem projekti kodulehel ka laiemale avalikkusele kättesaadavad, õpetajad saavad neid oma ainetundides vabalt kasutusele võtta,“ viitab koordinaator tähtsale tulemusele.

Eesti õpilased koostasid praktilise õppematerjali glaukoniidi kasutuspotentsiaalist

Õppeprojektis otsivad toormekriisile jätkusuutlikke lahendusi õpilased ühtekokku 16st Euroopa riigist, sh Eestist. Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi 11. klassi õpilased, Anette Kipso, Merilis Moppel, Elenor Traute Plagemann ja Lisanna Ümarik uurivad Eesti tulevikumaavara glaukoniitliivakiivi seni rakendamata kasutusvõimalusi. Nad koostasid praktilise õppematerjali, mis on peatselt kättesaadav kõigile huvilistele.
Foto: TalTechi geoloogia instituut
“Glaukoniiti saab edukalt kasutada põllumajanduses keskkonnasõbraliku alternatiivina traditsioonilistele kaaliumi väetistele,“ selgitab üks õppematerjali koostanud Tallinna Gustav Adolfi gümnasist Merilis Moppel. “Samuti saab seda kasutada veest raskemetallide välja filtreerimiseks,“ toob ta veel ühe näite lisades juurde huvitava fakti, et glaukoniiti on kasutatud ka näiteks õigeusu ikoonide maalimisel.

Enda välja töötatud esitlusest ja neljast praktilisest eksperimendist koosnevat töötuba käisid Eesti gümnasistid hiljuti eakaaslastele esitlemas ka RM@Schools VIII Euroopa teaduskonverentsil Bolognas.

Autor: TalTechi geoloogia instituut
Toimetas: Hardi Aosaar

Eelmine
Mäendusekspert: Eesti maapõueressurssid saavad kaasa aidata rohepöördele

Vastused puuduvad

Email again: