Hannah Mikenberg - Soome lahe raua-mangaani konkretsioonid
2021. aasta õpilaste teadustööde riiklikul konkursil andis ka sel aastal Eesti Geoloog välja omapoolse eriauhinna parimale geoloogiateemalisele teadustööle. Võitjaks osutus Hannah Mikenberg Tallinna Tehnikagümnaasiumist tööga „Soome lahe raua-mangaani konkretsioonide koostis ja tähtsus“. Sõna saab Hannah.
Valisin gümnaasiumis kohustuslikuks uurimistööks raua-mangaani konkretsioonide temaatika. Uurimust aitasid mul läbi viia kaks juhendajat: üks koolist ja teine Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudist. Appi tulid ka teised geoloogia instituudi töötajad ja tudengid. Minu uurimistöö eesmärgiks oli anda ülevaade raua-mangaani konkretsioonidest: nende levikust, majanduslikust ja teaduslikust tähtsusest, koostisest, kujust, tekkeviisi teooriatest, merepõhjast kaevandamisest ja sellega seotud probleemidest. Lisaks uurisin analüütiliselt kolme erinevat tüüpi Soome lahe raua-mangaani konkretsiooni koostist ning morfoloogiat. Uurimistöö praktiline osa toimus Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi laborites. Seal uurisin nende geokeemilist koostist, läbilõiget ja kuju erinevate laboriseadmetega.Maailma ookeanide ja meie koduse Läänemere põhjas leidub palju seni teadmata infot Maa geoloogilise ehituse ja arenguloo kohta. Lisaks leidub seal erinevaid maavarasid, mida inimkond on merede põhjast ja selle all lasuvatest kivimitest ammusest ajast kaevandanud (nt nafta, maagaas, sool, kuld, teemandid jpm). Suur osa meregeoloogilisi ressursse on aga kasutamata.
Üheks näiteks on raua-mangaani konkretsioonid. Need on kõrge raua- ja mangaanisisaldusega ümardunud mineraalsed mügarad, kettad või koorikud, mis asuvad meresetetes või sette pinnal. Kuna maailmas kasvab nõudlus uute toorainete järele, siis üritatakse kaevandamist maailmamerest üha rohkem laiendada. Konkretsioonid Läänemeres ja mujal maailma meredes ongi potentsiaalsed uued toorained inimkonna tuleviku jaoks. Eriti sagedased on raua-mangaani konkretsioonid Vaikse ookeani põhjas, kus võib neid esineda 20–50% pindalast. Läänemeres leidub neid rohkem Soome lahe kesk- ja idaosas, Riia lahes ja Põhjalahes. Lisaks rauale ja mangaanile leidub nende koostises vaske, koobaltit ja niklit ning mõningal määral haruldasi muldmetalle. Konkretsioonid on moodustunud pika aja jooksul, on kihilise ehitusega ja võivad olla ülitähtsad, et uurida merede keskkonna- ja kliimamuutuste ajalugu. Konkretsioonide kihid on moodustunud konkretsiooni tuuma ümber, milleks võivad olla nii vana konkretsiooni, kivi- kui ka luutükid. Siiski on nende täpne tekkeviis veel ebaselge.
Minu uurimuse tulemused näitasid, et kõik uuritud Soome lahe raua-mangaani konkretsioonid on poorsed ja kerged ning sisaldavad erinevas koguses mitmeid erinevaid keemilisi elemente. Esines nii enamlevinud metalle (raud ja mangaan), väärtuslikke mittemetalle (räni ja fosfor), aga ka haruldasi muldmetalle (tseerium, neodüüm ja praseodüüm), mida on võimalik kasutada erinevates tööstusharudes. Konkretsioonide ehitus on kihiline ja see võimaldab analüüsida toimunud ning toimuvaid keskkonnamuutusi. Analüüside tulemused võivad olla abiks raua-mangaani konkretsioonide edasisele uurimisele. Tööd kirjutades sain teadmisi nii konkretsioonide olemusest, koostisest, morfoloogiast, kasutusvõimalustest kui õppisin ka kivimite töötlemist ja geokeemilise analüüsi läbiviimist. Soovitan ka teistel (tulevastel) keskkooliõpilastel leida endale huvitav teema ja kirjutada oma gümnaasiumi uurimus natuke kõrgemal tasemel, sest see annab juurde nii kogemusi kui ka palju uusi ja huvitavaid tutvusi.
Autor:
Hannah Mikenberg
Toimetasid Aivo Averin ja Sander Olo
.jpg "Töö laboris. Foto: Hannah Mikenberg")
Üheks näiteks on raua-mangaani konkretsioonid. Need on kõrge raua- ja mangaanisisaldusega ümardunud mineraalsed mügarad, kettad või koorikud, mis asuvad meresetetes või sette pinnal. Kuna maailmas kasvab nõudlus uute toorainete järele, siis üritatakse kaevandamist maailmamerest üha rohkem laiendada. Konkretsioonid Läänemeres ja mujal maailma meredes ongi potentsiaalsed uued toorained inimkonna tuleviku jaoks. Eriti sagedased on raua-mangaani konkretsioonid Vaikse ookeani põhjas, kus võib neid esineda 20–50% pindalast. Läänemeres leidub neid rohkem Soome lahe kesk- ja idaosas, Riia lahes ja Põhjalahes. Lisaks rauale ja mangaanile leidub nende koostises vaske, koobaltit ja niklit ning mõningal määral haruldasi muldmetalle. Konkretsioonid on moodustunud pika aja jooksul, on kihilise ehitusega ja võivad olla ülitähtsad, et uurida merede keskkonna- ja kliimamuutuste ajalugu. Konkretsioonide kihid on moodustunud konkretsiooni tuuma ümber, milleks võivad olla nii vana konkretsiooni, kivi- kui ka luutükid. Siiski on nende täpne tekkeviis veel ebaselge.
Minu uurimuse tulemused näitasid, et kõik uuritud Soome lahe raua-mangaani konkretsioonid on poorsed ja kerged ning sisaldavad erinevas koguses mitmeid erinevaid keemilisi elemente. Esines nii enamlevinud metalle (raud ja mangaan), väärtuslikke mittemetalle (räni ja fosfor), aga ka haruldasi muldmetalle (tseerium, neodüüm ja praseodüüm), mida on võimalik kasutada erinevates tööstusharudes. Konkretsioonide ehitus on kihiline ja see võimaldab analüüsida toimunud ning toimuvaid keskkonnamuutusi. Analüüside tulemused võivad olla abiks raua-mangaani konkretsioonide edasisele uurimisele. Tööd kirjutades sain teadmisi nii konkretsioonide olemusest, koostisest, morfoloogiast, kasutusvõimalustest kui õppisin ka kivimite töötlemist ja geokeemilise analüüsi läbiviimist. Soovitan ka teistel (tulevastel) keskkooliõpilastel leida endale huvitav teema ja kirjutada oma gümnaasiumi uurimus natuke kõrgemal tasemel, sest see annab juurde nii kogemusi kui ka palju uusi ja huvitavaid tutvusi.
Autor:
Hannah Mikenberg
Toimetasid Aivo Averin ja Sander Olo
Vastused puuduvad