Happy bithday to me...

Foto: Mats Õun / www.apple.ee

Selle kurvameelse kraaksatusega lõpeb Aapo Ilvese cover Vassili Šugalei loost – geniaalne laul pealkirjaga „Sünnipäev“. Ilvesele iseloomulik irooniline tekstiveeretus päädib tõdemusega, et tore ongi, et keegi tema sünnipäevale ei tulnud, sest tal on kõigest üksainus tool. Ja... nojah, üht-teist on tal veel, aga ka seda on tal paraku ainult üks eksemplar.

Eesti Geoloogi Sünni Päev on 30. juuni 2016. Alustasime toona võrdlemisi kahetiste tunnetega (või kaheteistkümnetiste, kui soovite, sest just nii palju kui oli vastloodud toimetuses liikmeid, oli ka eri arvamusi). Ühest küljest tundus vägagi vajalik seesinane portaal eetrisse saata – selleks olime pool aastat pea iganädalaselt koos istunud ja sõjanõu pidanud – aga ega tegelikult täit kindlust ei olnud, kasvõi ses osas, mitu tooli tuleks tulevikus esimese sünnipäeva tarvis välja otsida. Nüüd, täpselt aasta hiljem, on selles liinis selgus mõnevõrra majas. Meie Facebooki leht ei ole küll oma külastatavuselt võrreldav Eesti suurte tegijatega, aga hetkeseisuga hoiab sel silma peal 677 ustavat silmapaari, kelle üle on meil väga hea meel, ning hooti on blogil päevas rohkem kui 1000 lugejat, ehkki pisut on muutunud Eesti Geoloogi portaali tegu ja nägu ning ka mõni toimetuse liige on vahetunud.

Nagu iga hea mõtte puhul, teevad päriselu ja ootamatud võimalused plaanidesse korrektuure. Eesti Geoloogi blogi kõige esimest postitust ja seal kõlanud eesmärke lugedes tuleb siiski tõdeda, et püstitatud eesmärgid on osutunud pigem reaalseteks ning oma tagasihoidliku niši geoloogia populariseerimisel oleme me haaranud õige hoogsasti.

Navitrolla “Tulge meie parki”

Esimese postituse päise tarvis palusime kunstnik Navitrollalt (kellel on geoloogiaga samuti isiklik suhe) luba kasutada tema teost „Tulge meie parki“, kus pingviinid ratsutavad lendavatel kividel ja neile rõõmsasti viipavad jänesed tunduvad situatsiooni nautivat. See taies näis kutsena meiega liituda lihtsalt niivõrd sobiv. Ja Eesti Geoloogi portaal sai kiiresti tuule tiibadesse.

Juba varasügisel kutsuti meid Raadio 2 eetrisse selgitamaks kristallide võlumaailma telgitaguseid teaduslikust vaatenurgast. Kuigi aeg-ajalt intensiivistuv “võlukivide” ja kõiksugu teadmameeste-naiste invasioon peavoolumeediasse tundub olevat pigem meditsiiniline juhtum ja seotud ilmselt kuufaaside või päikese aktiivsustsüklitega, saime oma „teaduslikult igava“ eksperthinnangu siiski antud ja ilmselt jätsime ka ERR-ile soodsa mulje.

ETV Ringvaade 17.01.2017. Marko Reikop ja Aivo Averin (ekraanitõmmis)

Kui käesoleva aasta alul rabas avalikkust suur rändrahnu-ehmatus, ei jäänud Eesti Geoloogi toimetusel muud üle kui rändrahnude kaitseks džotile viskuda. Meie arvamusartikkel sai üsna elavat tagasisidet, mis päädis juba tuttava Raadio 2 hommikuprogrammi ja ETV „Ringvaate“ külastusega. Raadio Kuku lähenes olukorrale pisut põhjalikumalt ning võimaldas „Ilmaparandaja“ saates rändrahnudest kui märkimisväärsetest loodusmälestistest ka pisut rohkemat rääkida.

Rohkem rääkimine ongi olnud lisaks päevakajaliste teemade operatiivsele kajastamisele meie üheks oluliseks väljundiks. Teadus-, keskkonna- ja maavarageoloogia artiklite puhul on toimetajatel aega teemaga põhjalikumalt tegeleda ning paarikuine toimetamistsükkel üritab lõpuks vormida artikli, mis lugejat liiga spetsiifilise sõnakasutusega ära ei hirmuta, ent annab siiski edasi põhjaliku ja korrektsete teaduslike viidetega loo. Iga konkreetse loo puhul suhtleb autoriga vastava teema toimetaja, ent töövariant hekseldatakse läbi kollektiivselt. Mis seal salata, mõnigi lugu on selles faasis maandunud tagasi autori kirjutuslauale. Õel, aga väga aus meetod vältida „pooletera-artikleid“.

Kuivõrd artikkel peab olema ka keeleliselt „söödav“ nii blogist lugemiseks kui ka laiemas meedias jagamiseks, on enamik Eesti Geoloogi originaalartikleid lõppfaasis läbinud keelekorrektuuri ning siinkohal suured tänusõnad Anu Liigile, kes meid ses osas kenasti ree peal on hoidnud.

„Geoloogia ja inimene“ ning arvamusartiklid on olnud seni meie suurimaks klikimagnetiks. Siinkohal ei saa üle ega ümber Erik Puurast, kelle kirjutised on EG blogi counter`i igal kirjutuskorral „punaseks“ ajanud. Ka intervjuud ja reportaažid geoloogide elust-olust on olnud vahvasti populaarsed. Paraku peavad meie püstolreporterid ikka veel maadlema Eesti geoloogide seas üsna laialt levinud „ah-mis-nüüd-mina“-suhtumisega, kui üritavad mõnel põneval persoonil nööbist kinni võtta ja temast persoonilugu teha. Loodame, et selles osas hakkab tulevikus jää siiski pisut rohkem liikuma ning saame geoloogide inimlikust poolest järjest rohkem ja rohkem meeleolukaid lugusid.

Aga me ei oleks mitte midagi ilma oma fantastiliste kaasautoriteta, kes ei pidanud möödunud aastal paljuks oma aega ja närve meie peale kulutada. Ja neid kulus, eriti toimetusfaasis, teinekord õige rohkesti. Erik Puura, Viirika Mastik, Siim Tarros, Maria Dmitrijeva, Päärn Paiste, Sirle Liivamägi, Peeter Somelar, Hella Riisalu, Jüri Plado, Timmu Kreitsmann, Katrin Kuslap, Tarmo All, Pille Lomp, Alvar Soesoo, Sigrid Hade, Olev Vinn, Kalle Kirsimäe, Siim Ots, Andres Marandi, Johannes Vind – suur aitäh teile nähtud töö ja vaeva eest! Võite kindlad olla, et ega me teid tulevikuski rahule ei jäta ning ilmselt näete jonnakat Eesti Geoloogi toimetust oma soovide ja parandusettepanekutega veel õige mitu korda uneski.

Kuhu edasi?

Eesti Geoloog kindlasti jätkab. Hetkel oleme võtnud väikese suvepuhkuse, aga kuna oleme ühtteist ka riiulisse kogunud, ilmub suve jooksul ilmselt nii mõndagi. Suve lõpul läheme edasi aga harjumuspärase graafikuga.

Üritame ka edaspidi olla apoliitilised ja mitte liigselt hea-halb positsioonil seisukohti võtvad. Juba meie toimetuse koosseis tingib selle. Hõlmates endas nii riigi- kui erasektoris tegutsevaid spetsialiste, lisaks kaastöötajaid-teadlasi, on Eesti Geoloogi seltskond piisavalt kirju, et võiks kohe poe kinni panna, kui asi sinnamaale jõuab. Geoloogia on meie kirg ja selle laheda loodusteaduse populariseerimine ei sõltu sellest, mida üks minister ja tema alluvad parasjagu arvavad või mis on toornafta või nikli hind maailmaturul.

Samas ei plaani me sugugi vaiki olla, kui näeme, kuidas kellelegi või millelegi väga liiga tehakse. Eelkõige võib selliseid sekkumisi oodata keskkonnateemadel. Täiesti uskumatu võib tunduda väide, et ka geoloogid on keskkonnakaitsjad. Fosforiidisõdade valguses näib see vaata et lausa labase naljana. Ometigi on iga geoloogi hariduslik ABC laotud vundamendile “keskkond ja selle protsesside mõistmine”. Tänapäeval, kui keskkonnakaitsjaks võib saada igaüks, kes suudab kevadsuvisel ajal parasvöötme kliimas mõne nädala telkida ning viie meetri kõrgusele puu otsa ronida... siis sorry, selline asi võiks suvistes praktikumides ja talvistel mägimatkadel karastunud geoloogid lihtsalt naerma ajada, aga nad ei naera. Pigem kurb on. Ekstremistlik keskkonnakaitseline “trallallaa“, mis loob karstikaitsealasid karstist vähe puututud aladele ja naeruvääristab keskkonnakaitse olulisust, juhtides avalikku arvamust suunas „kes rohkem kisab, sel rohkem õigus“, devalveerib keskkonnakaitset kui mõistuslikku protsessi.

Ka rändrahn sattus sel aastal korraks pilkeobjektiks. Üritasime omalt poolt, nii hästi või halvasti kui see meil õnnestus, olukorda siluda. Ja vist õnnestus. Looduse Omnibuss tegi toreda rahvarohke retke Eesti suurimate hiidrahnude manu ning Viinistu turismiinfopunkt palus kevadel Eesti Geoloogi geolooge appi tutvustama tähtsaid kohalikke vaatamisväärsusi. Väike, aga seda südamlikum tähelepanu. Aitäh!

Tammispea Suurkivi. Looduse Omnibussi retk 05.02.2017. Foto: Sander Olo

Meie ponnistusi teaduse populariseerimisel pani tähele ka Tartu Ülikool ning järgmiseks aastaks on Eesti Geoloogil Tartu Ülikooli Maapõueressursside arenduskeskuse (MAREK) rahastus, millega toetatakse Eesti Geoloogi maateaduste populariseerimist.

Aga kes me oleme? Eesti Geoloog? Me oleme inimesed teie seast. Te ei tea kunagi, kust me parasjagu välja ilmume, et muuta teie elu toredamaks ja huvitamaks. Sotsialiseerusime nädalapäevad tagasi kohalikega retkel Kihnu saarele ning muuhulgas kuulsime kohalikke uudiseid.

„Oi, meil kaevud põlevad ja isegi lehes ilmus selle kohta lugu...“

Nojah, just Eesti Geoloogi portaalist see uudis ju mõned nädalad varem alguse sai. Tore teada, et ajalehed meid jälgivad ja et kohalikud omakorda loevad ajalehti. Nii see oligi ju algusest peale mõeldud...

Mente et malleo*, sõbrad, mente et malleo...

Happy birthday to me!


Mente et malleo* -- (kõigepealt) mõistuse ja (alles siis) vasaraga, geoloogide deviis


Eelmine
Santorinil arutati Euroopa haruldaste muldmetallide hetkeseisu ja tulevikku — milline on Eesti roll?
Järgmine
Noorgeoloogid tegutsevad taas!

Vastused puuduvad

Email again: