Eesti IKEA
Eesti Geoloogiateenistus (EGT) jõudis sel nädalal lõpule (või pigem vahesadamasse) suure tööga, mis annab veebipõhiselt kõigile huvilistele võimaluse tutvuda aastate jooksul digitaliseeritud EGT geoloogiafondi materjalidega. Materjalid, mis olid varasemalt huvilistele kättesaadavad suuresti vaid paberkandjatel EGT geoloogiafondi raamatukogus, on nüüd kõigest mõne hiirekliki kaugusel.
Eesti Geoloogi toimetajana haarasin härjal sarvist ning asusin kohe uut rakendust katsetama. Katsetamisel üritasin end panna Eesti Geoloogi tavalugeja positsiooni, kel võibolla ei ole geoloogia-alast haridust ja teadmist geoloogiafondist kui niisugusest üleüldse, ent ometigi suur kihk teada saada, mida kodukandi maapõues aastakümnete jooksul siis nii väga uuritud on …
Siinkohas peitubki kohe üks väike konks, mis tuleb tuttav ette igaühele, kes on üritanud kiiruga lahti võetud tolmuimejat või pakendistrebitud IKEA mööblit ilma juhendita kokku panna – pisut nagu lappab ja osa juppe kipub üle jääma… Samas meelitabki EGT oma kodulehe võibolla päris mitte lõpuni läbimõeldud pressiteates inimesi teksti mitte lõpuni lugema, vaid suunab nad põhimõtteliselt keset uudist juba rakenduse sisse mürama.
Nii juhtus ka minuga. Kohe esimese asjana klikkisin tekstisisesel lingil ja maandusingi Geoloogiafondi rakenduses. Esimese asjana, mida üks Vigala juurtega inimene teeb, on see, et tipib otsingureale „vigala“. Sain närused 5 vastet ja olin hoobilt pettunud. Geoloogina ma ju tean, et Vigalas on uuritud-puuritud kordades rohkem ja mitte ainult 1950-ndatel, nagu rakendus näitas, ja mitte ainult Vigala savimaardlat (4 vastet) või Vigala võitehase puurkaevu (1 vaste) …
Pisut mürasin veel, proovisin erinevaid mulle olulisi piirkondi ja erinevaid maavarasid. Tulemus oli ausalt öelda endiselt pisut nörritav. Sain tihtilugu segavaks tulemuseks mingeid üle-eestilisi (üks oli ka tervet Baltikumi kätkev) ülduuringuid, mis mind EG tavalugejana, kelleks kehastunud olin, üldse ei huvitanud. Lõpuks sai mul selle „IKEA mööbli“ passimisest ja sobitamisest villand ning läksin pisut pettununa ära magama.
Järgmisel päeval selgus, et Geoloogiafondi rakendusel on ka kasutusjuhend, olin selle ilmselgelt kastipõhja unustanud …
Kasutusjuhend on täitsa okei, isegi diagonaalis läbi lugedes täitsa hariv. Sain aru mõnest oma eelmisel õhtul tehtud fundamentaalsest veast. Otsingumootor ilmselt ei jaga suuremat Eesti regionaalvärgist ehk ei oska nt „vigala“ puhul tuua mängu tänast Vigala osavalda Märjamaa valla koosseisus, vaid pakub mulle üksnes vasteid, mis on kuskil tööpealkirjades või märksõnadena märgitud. Ka need 5 varianti kuvati mulle ilmselt vaikimisi ja mul jäi tähelepanuta tõsiasi, et tegelikult olid reaalsed sel hetkel saadaolevad 16 tulemust kronoloogilises järjestuses, aga paraku väikeses kirjas kuskil teksti alaosas ja mina nägingi vaid 5 esimest, kuna ei osanud valikut laiendada nt „100 kaupa“ vaikimisi 5 asemel.
Selle rakenduse üheks oluliseks abiliseks paremate tulemuste saamisel ongi kaardirakendus Geoloogiafondi töökeskkonna paremas servas. Ja siinkohal pakungi välja kiire tööjuhendi huvilistele, kes ei viitsi kasutusjuhendit lugeda, ent viskaksid heal meelel uuele digitaalsele andmekogule pilgu peale.
Kui valida Eesti kaarti suumides välja huviväärne väiksem ala (süsteem üle 501 vaste ei kuva), siis tuleb PÄRAST (mitte enne!) seda teha ekraani üleval vasakpoolses servas „kasuta kaardil valitud ulatust“ kasti linnuke ning seejärel klikkida rohelise plafooni „OTSI“ kohal valikule „S (väikesed)“ enne, kui plafooni vajutad (sellega välistad need eelpoolmainitud globaalsed uurimused). Seejärel peaks sulle plafooni vajutamise järgselt ekraanikuva alumisse ossa andmekogu poolt saadetuna kogunema hulk valikuid, mille taha „näita kaardil“ linnukest tehes kuvatakse sind huvitava maardla või puuraugu asukoht. Aruannete vaatamiseks soovitan kasutada allalaadimist, vähemalt minul see vaatamise „silma“-märk kuvas veebilehitsejas (Avast Secure Browser) üksnes aruande esimese lehekülje, ei enamat.
Nii geoloogina kui ka hetkeks EG „tavalugeja“ rolli kehastununa kiidan ma EGT Geoloogiafondi rakenduse heaks. Täitsa mõnus, mitmeid tunde haarav ja üldhariv susserdamine ja pusserdamine nende EGT andmebaasidega siia koroonasesse kevadaega …
Olge terved!
Siinkohas peitubki kohe üks väike konks, mis tuleb tuttav ette igaühele, kes on üritanud kiiruga lahti võetud tolmuimejat või pakendistrebitud IKEA mööblit ilma juhendita kokku panna – pisut nagu lappab ja osa juppe kipub üle jääma… Samas meelitabki EGT oma kodulehe võibolla päris mitte lõpuni läbimõeldud pressiteates inimesi teksti mitte lõpuni lugema, vaid suunab nad põhimõtteliselt keset uudist juba rakenduse sisse mürama.
Nii juhtus ka minuga. Kohe esimese asjana klikkisin tekstisisesel lingil ja maandusingi Geoloogiafondi rakenduses. Esimese asjana, mida üks Vigala juurtega inimene teeb, on see, et tipib otsingureale „vigala“. Sain närused 5 vastet ja olin hoobilt pettunud. Geoloogina ma ju tean, et Vigalas on uuritud-puuritud kordades rohkem ja mitte ainult 1950-ndatel, nagu rakendus näitas, ja mitte ainult Vigala savimaardlat (4 vastet) või Vigala võitehase puurkaevu (1 vaste) …
Pisut mürasin veel, proovisin erinevaid mulle olulisi piirkondi ja erinevaid maavarasid. Tulemus oli ausalt öelda endiselt pisut nörritav. Sain tihtilugu segavaks tulemuseks mingeid üle-eestilisi (üks oli ka tervet Baltikumi kätkev) ülduuringuid, mis mind EG tavalugejana, kelleks kehastunud olin, üldse ei huvitanud. Lõpuks sai mul selle „IKEA mööbli“ passimisest ja sobitamisest villand ning läksin pisut pettununa ära magama.
Järgmisel päeval selgus, et Geoloogiafondi rakendusel on ka kasutusjuhend, olin selle ilmselgelt kastipõhja unustanud …
Kasutusjuhend on täitsa okei, isegi diagonaalis läbi lugedes täitsa hariv. Sain aru mõnest oma eelmisel õhtul tehtud fundamentaalsest veast. Otsingumootor ilmselt ei jaga suuremat Eesti regionaalvärgist ehk ei oska nt „vigala“ puhul tuua mängu tänast Vigala osavalda Märjamaa valla koosseisus, vaid pakub mulle üksnes vasteid, mis on kuskil tööpealkirjades või märksõnadena märgitud. Ka need 5 varianti kuvati mulle ilmselt vaikimisi ja mul jäi tähelepanuta tõsiasi, et tegelikult olid reaalsed sel hetkel saadaolevad 16 tulemust kronoloogilises järjestuses, aga paraku väikeses kirjas kuskil teksti alaosas ja mina nägingi vaid 5 esimest, kuna ei osanud valikut laiendada nt „100 kaupa“ vaikimisi 5 asemel.
Selle rakenduse üheks oluliseks abiliseks paremate tulemuste saamisel ongi kaardirakendus Geoloogiafondi töökeskkonna paremas servas. Ja siinkohal pakungi välja kiire tööjuhendi huvilistele, kes ei viitsi kasutusjuhendit lugeda, ent viskaksid heal meelel uuele digitaalsele andmekogule pilgu peale.
Kui valida Eesti kaarti suumides välja huviväärne väiksem ala (süsteem üle 501 vaste ei kuva), siis tuleb PÄRAST (mitte enne!) seda teha ekraani üleval vasakpoolses servas „kasuta kaardil valitud ulatust“ kasti linnuke ning seejärel klikkida rohelise plafooni „OTSI“ kohal valikule „S (väikesed)“ enne, kui plafooni vajutad (sellega välistad need eelpoolmainitud globaalsed uurimused). Seejärel peaks sulle plafooni vajutamise järgselt ekraanikuva alumisse ossa andmekogu poolt saadetuna kogunema hulk valikuid, mille taha „näita kaardil“ linnukest tehes kuvatakse sind huvitava maardla või puuraugu asukoht. Aruannete vaatamiseks soovitan kasutada allalaadimist, vähemalt minul see vaatamise „silma“-märk kuvas veebilehitsejas (Avast Secure Browser) üksnes aruande esimese lehekülje, ei enamat.
Pean siiski ütlema, et EGT on maha saanud ühe väga olulise maamärgigaNipet-näpet kobisemist oleks ehk veel, aga pean siiski ütlema, et EGT on maha saanud ühe väga olulise maamärgiga, toomaks geoloogide töid ja tegemisi lähemale n-ö „tavalisele inimesele“. Sest see „tavaline inimene“ ongi ju see, kelle pärast geoloogid oma igapäevast tööd teevad. Geoloogia ei ole mingi nišivärk või väikese kildkonna omavaheline müramine. Geoloogia ja geoloogid on oluline osa Eesti ühiskonnast ning meie tööd ja tegemised on eeskätt sellesama ühiskonna hüvanguks tehtavad tööd ja tegemised, ei enamat ega vähemat. Geoloogiafondi andmebaasi inimesteni toomine on jah alles esimene, aga võrdlemisi oluline aste mõnevõrra pikemal teel.
Nii geoloogina kui ka hetkeks EG „tavalugeja“ rolli kehastununa kiidan ma EGT Geoloogiafondi rakenduse heaks. Täitsa mõnus, mitmeid tunde haarav ja üldhariv susserdamine ja pusserdamine nende EGT andmebaasidega siia koroonasesse kevadaega …
Olge terved!
Vastused puuduvad