Arbavere lood, osa 1

Noored tudengid 1997. aasta Arbavere välibaasis kaardistamise praktikumis. Villises istub Rene Kübar, ees Maarika Kõiv, Janika Kaasik, Tiina Vilkki, Priit Ilves ja Tarmo Aru. Autor teadmata. Allikas: geocollections.info
Tänasest haarab Eesti Geoloogi portaali mitmeid kuid tühjalt seisnud uudisvood enda rüppe üks tavalugejale pisut arusaamatu sari, mille loodame aga Sulle, hea lugeja, võimalikult kirkalt lahti seletada. Sest võibolla oled mõnikord mõelnud, et mis loom see geoloog on, kus ta elab ja mida ta sööb …
Hea lugeja, järgneva miniseriaali käigus tutvustame Sulle Eesti geoloogia üht erinevatel aegadel erinevalt hoitud aaret – Arbavere välibaasi. Vähe on Eestis neid geolooge, kel selle kohaga erilist sidet ei ole. Siin oldi noored, siin tehti asju ja natuke tööd kah! „Arbavere lood“ üritabki anda Sulle, hea lugeja, edasi selle tunde (või vähemalt osa sellest), mis valdab üht geoloogi, kui ta saab omi asju ajada metsade rüpes maalilise Loobu jõe kallastel Viitna maastikukaitseala serval, eemal maailma kärast.

Arbavere välibaasi sünnidaatumiks on 1975, mil toonane ENSV Geoloogia Valitsus teostas 2500-rublalise ostu-müügi tehingu ja omandas Palkoja hoonetekompleksi eesmärgiga rajada sinna oma välibaas. Baasi südameks oli suhteliselt halvas seisus vana rehetare, mis pakkus baseeruvatele geoloogidele majutusvõimalust. Lisaks rajati baasi puursüdamike hoidla, mis võimaldas nendelsamadel baseeruvatel geoloogidel oma tööd teha. Kuna rehetare oli kehvas seisus, rajati järgnevatel aastatel rehielamu asemele vähe moodsam elamu ja otse loomulikult ka saun! Rekreatsioonilisteks tegevusteks oli olemas võrkpalliplats, mis hiljem „digimuutus“ tenniseväljakuks. Ehk tingimused olid loodud ja asuti tegudele!

Arbavere baas leidis ajapikku rohket kasutust ka Tartu Ülikooli tudengite poolt, kelle üheks oluliseks praktikakohaks see baas sai.

Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti Vabariigi enesekehtestamise esimesed aastad tõid paraku rohket segadust ka Arbavere välibaasile. Lõpuks haldas baasi Eesti Geoloogiakeskus OÜ – tavatöö võimalikul määral ja tudengite külaskäigud jätkusid.

Arbavere viimatiseks, tänapäevaseks etapiks on Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) loomine aastal 2018. Likvideeritud Eesti Geoloogiakeskuse varad läksid EGT valdusesse ja haldusesse, muuhulgas ka Arbavere välibaas.

EGT rajab hetkel talle usaldatud geoloogilisele varandusele – puursüdamikele – Arbaverre uut ja modernset hoidlate kompleksi. Ka tudengid külastavad Arbaveret oma suvistel praktikumidel endise hooga. Osalt just nende tarvis planeeritakse Arbavere baasi ka majutusüksust.

Elu läheb edasi ja lisaks baasis tehtavale tõsisele tööle kostub loodetavasti ka tulevikus Arbaveres suviti noorte kilkeid, kitarrihelisid ning Loobu jõe madalatel kallastel võib kuulda varaste hommikutundideni uljaste saunaliste poolt karge Loobu jõe voogudes tekitatud sulpse ja summe.

Lootuses, et Eesti geoloogide jaoks ajalooliselt üliolulist välibaasi ootab ees vahva ja kirgas tulevik, peame siinkohal vajalikuks meenutada, et sellel kohal on ka tore ja väärikas minevik. Alates tänasest toome teieni minisarja „Arbavere lood“ – väikese pilguheidu selle erilise paiga eripalgelisse minevikku.

Autor
Aivo Averin
Eelmine
Geotehnika – kellele ja miks? Aastalõpuintervjuu Peeter Talvistega
Järgmine
Arbavere lood - radiomeetriga Arbaveres

Vastused puuduvad

Email again: