Geoloogiline sõnastik — Eesti geoloog

Eesti keeles	Inglise keelne vaste	Eesti keelne definitsioon
adamelliit	adamellite	Graniitne kivim, mis sisaldab võrdses koguses K-päevakivi ja plagioklassi
aegkond	era	geokronoloogiline üksus, mis on madalamat järku kui eoon ning kõrgemat järku kui ajastu ning mille jooksul tekkisid vastavat ladekonda (aegkonna kronostratigraafiline vaste) moodustavad kivimid
aeratsioonivöö	zone of aeration	maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett
afaniitne struktuur	aphanitic texture	Mikrokristalse kivimi struktuur, kus mineraalide terasuurus on alla 0.1 mm
agalmatoliit	agalmatolite	Pehme, vahataoline tihe kivim, hallika, roheka, kollaka v pruunika värvusega, koosneb pürofülliidist, talgist v piniidist, Hiinas kasutatakse nefriidi (jaadi) asemel väikeste kujukeste, miniatuursete pagoodide ja teiste esemete valmistamiseks. vt ka piniit
aglomeraat	agglomerate	Eri kivimi ebakorrapärastest tükkidest koosnev vulkaaniline purdkivim. vt ka bretša ja konglomeraat
ajastik	epoch	geokronoloogiline üksus, mis on madalamat järku kui ajastu ja kõrgemat järku kui iga ning mille jooksul tekkisid ladestikku (ajastiku kronostratigraafiline vaste) moodustavad kivimid; ladestikule vastav ajastik kannab ladestikuga sama nime, välja arvatud mõisted "alumine" ja "ülemine", mis ajastikule viidates muudetakse vastavalt "varajaseks" ja "hiliseks"
ajastu SJ; EE; EKSS	period	geokronoloogiline üksus, mis on madalamat järku kui aegkond ning kõrgemat järku kui ajastik ning mille jooksul tekkisid vastavat ladestut (ajastu kronostratigraafiline vaste) moodustavad kivimid
aktiivne murrang	active fault	murrnag, kus toimuvad aeg-ajalt murranguplokkide liikumised põhjustades seismilist aktiivsust
aktiivne vulkaan	active volcano	Aktiivseks loetakse vulkaan, mis purskab praegu või tegi seda ajaloolise aja jooksul
aktsessoorne mineraal	accessory mineral	Kivimis või settes tühisel hulgal, tavaliselt alla 1%, leiduv mineraal
alambiotsoon	subbiozone	biostratigraafia põhiüksuse (tsooni) alajaotus, mis eristatakse uuritud intervallis välja alamliikide või liigikoosluste alusel.
alamkihtkond	subgroup	spetsiifiliste omadustega kihistute kogum eelnevalt püstitatud kihtkonna sees
alamlade	substage	lademe alajaotus, mille geokronoloogiliseks vasteks on alamiga
alanduslehter	drawdown cone	veevõtu tulemusel kaevu või veehaarde ümber tekkiv põhjaveepinna lehterjas nõgu
alang	graben	maakoore venituspingete piikonnas vajunud ala, mis külgneb normaalmurrangutega
alaskiit	alaskite	hele graniit, mis koosneb leelispäevakivist ja kvartsist, kus värvilisi mineraale on maksimaalselt mõni %
aleuriit	silt	liivast peenem ja savist jämedam osake purdsettes või kivimi koostises
aleuroliit	siltstone	liivakivist peenema ja kildast või kõvastunud savist jämedama struktuuriga purdkivim
allotüüp	allotype	Zooloogilise nomenklatuuri koodeksi alusel on allotüübiks (paratüüpide hulgast) määratud eksemplar, mis on holotüübiks oleva eksemplari vastassoost. Allotüüp ei ole nimekandja.
alluuvium	alluvium	voolava vee keskkonnas või üleujutustel settinud sorteeritud ja kihitatud purdmaterjal, mis on tekkinud suhteliselt hilises geoloogilises ajas (Kvaternaaris)
aluniidistumine	alunitization	tardkivimite hüdrotermilise läbitöötluse protsess, millega kaasneb K-Al hüdroksüülsulfaadi, aluniidi moodustumine
aluskord	basement	maakoore alumine osa platvormsel alal, asub settekivimite all ja koosneb tugevasti kurdunud kivimeist
aluspõhi	bedrock	murenenud kivimite ja pinnakatte setete alla mattunud kivimid
amfiboliit	amphibolite	mustavärviline metamorfne kivim, enamasti aluselise magmakivimi moonde produkt, mis koosneb peamiselt amfiboolist, plagioklassist ja vähesest kvartsist, mis võib ka puududa. Kvartsi sisalduse suurenemisel läheb üle küünekivi-plagioklass gneisiks. vt ka amfibool-plagioklass gneiss
amfibool-plagioklass gneiss	hornblende-plagioclase gneiss	tume-helevöödiline moondekivim, mis koosneb amfiboolist (küünekivi), plagioklassist ja kvartsist, lisanditena biotiit, sfeen epidoot jt.
andesiit	andesite	hall peene- v peitkristalse põhimassiga, eriteralise e. porfüürse struktuuriga vulkaaniline kivim, milles suuremate, nn. fenokristallidena esinevad hele, tsonaalse ehitusega plagioklass ja tumedad, küünekivi, biotiit, v pürokseen. Mikrokristalse põhimassi moodustab valdavalt nõeljas plagioklass koos vulkaanilise klaasiga Nimetuse sai Andide järgi. IUGS klassifikatsiooni järgi vulkaaniline kivim, koostisega Q=0-25%, F=0-10%, P›65%, ja M‹35%.
andesitoid	andesitoid	andesiidile lähedase koostisega vulkaaniline kivim
anortosiit	anorthosite	praktiliselt monomineraalne, plagioklassi kuhjunud kristallidest koosnev plutooniline magmakivim. IUGS klassifikatsioonis plutooniline kivim, kus Q=0-5%, P›90% ja M‹10%
antekliis	anteclise	vähem vajunud või rohkem kerkinud kristalse aluskorraga regionaalne struktuur platvormidel, mille piires on pealiskorra paksus võrreldes ümbritsevate (sünklinaalsete) aladega tunduvalt õhenenud. Kuppel on suuremõõtmeline, ovaalse kujuga sümmeetriline antekliis.
antiklinaal	anticline	maakoore kihtide kurd kumerusega ülespoole, mille tuumas asuvad vanemad kivimid kui kurru tiibadel
arengutsoon	lineage zone	kihtide hulk sisaldamaks eksemplare, mis kujutavad endist evolutsioonilise arengurea kindlat lüli
argilliit	argillite	tihe purdkivim, mis koosneb saviosakestest ja on tekkinud savikivimi või aluriidi või kilda ulatuslikuma diageneesi käigus; kihilisus ei ole nii selgelt jälgitav kui kildas
Arhaikum	Archean	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline üksus – eoon, mis järgenb Hadaikumi eoonile ja eelneb Proterosoikumi eoonile ning hõlmab endas ajavahemikku 4000 Ma, kust pärinevad vanimad säilinud maakoore kivimid (Acasta gneisid) kuni 2500 Ma, mil keskkond jahenes märkimisväärselt, mida tõendab laiaulatuslik glatsiaalsete kivimite levimine, ning atmosfääri hapnikusisaldus hakkas kasvama. Sellest ajavahemikust pärinevad ka vanimad tõendid mikroobse elu olemasolu kohta. Arhaikumi eoon jaguneb neljaks aegkonnaks: Eo-, Paleo-, Meso- ja Neoarhaikumiks.
arteesia vesi	artesian water	maakoore vettpidava kihi all olev põhjavesi, mille survetase on kõrgemal vettpidava kihi alumisest pinnast ning mis võib soodsatel tingimustel ise maapinnale voolata
A-tüüpi granitoid	A-type granitoid	anorogeensetes e. mitteorogeensetes tingimustes tekkinud graniitne kivim
avalõhe	fissure	kivimites olev deformatsiooniline struktuur (purustusstruktuur), mille seinad on teineteisest eemaldunud
basalt	basalt	must, Maa vahevööst pärit ränivaesest magmast kristalliseerunud, ookeanipõhja loov vulkaaniline kivim. Koosneb Ca-rikkast plagioklassist ja monokliinsest pürokseenist koos oliviiniga või ilma. Süvakivimi gabro vulkaaniline analoog. IUGS klassifikatsiooni järgi vulkaaniline kivim, kus Q=0-20% v F=0-10%, P›65% ja M›35%
basaltoid	basaltoid	Basaldile lähedase koostisega vulkaaniline kivim
bassein	basin	süklinaalne kurdstruktuur, kus kihid on kaldu keskosa suunas
batoliit	batholith	Pindalalt suur, üle 100 km², sageli kümneid tuhandeid km², aga väikese, mõniteist km, paksusega, lasundina ümbritsevaid kivimkihte lõikav magmaliste süvakivimite massiiv
bentoniit	bentonite	pehme, rasvase kompimisaistinguga heledavärviline savi või savikivim, mis koosneb peamiselt vulkaanilises tuha klaasja massi reageerimisel veega tekkinud smektiidi tüüpi savimineraaalidest ja metakolloidsest ränist, Bentoniit võib absorbeerida suurt hulka vett, mille arvel tema maht võib suureneda kuni 8 korda
biomineraal	biomineral	Elusorganismide poolt otseselt või kaudselt moodustatud mineraalid. Tuntuimad on nt kaltsiumfosfaatsed, kaltsiumkarbonaatsed, räni ning rauda sisaldavad biomineraalid. Biomineraalid kuuluvad nt luude, hammaste, munakoorte; tigude, karpide, käsijalgsete, koorikloomade, käsnade, radiolaaride, diatomeede jne skeleti koostisse.
biostratigraafia	biostratigraphy	stratigraafia valdkond, mis fossiilide leviku alusel korrastab kivimi- ja setendikihid stratigraafilisteks üksusteks
biostratigraafiline klassifikatsioon	biostratigraphic classification	stratigraafiliste läbilõigete korrastamine nimelistesse üksutesse neis sisalduvate fossiilide alusel
biostratigraafiline tase	biostratigraphic horizon	stratigraafiline piir või pind, kus toimub mõne biostratigraafilise tunnuse oluline muutus
biostratigraafiline tsoon	biostratigraphic zone	stratigraafiline üksus, mida iseloomustab spetsiifiliste fossiilsete liikide esinemine
biotiitgneiss	biotite gneiss	gneiss, mille peamiseks mineraaliks kvartsi ja päevakivide kõrval on biotiit vt ka gneiss
boksiit	bauxite	hele, hall, pruun, kollane, punakaspruun troopikavööndi murendkivim, mis koosneb amorfsete või kristalsete Al hüdroksiidide (gibsiit, bömiit, diaspoor) segust rauahüdroksiidi, ränidioksiidi, savimineraalidega vt ka gibsiit, bömiit, diaspoor
Calymm	Calymmian	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Mesoproterosoikumi aegkonda koos talle järgnevate Ectasi ja Steni ajastutega. Calymmi ajastut (kestus 1600-1400 milj.a. (ESK-2016) iseloomustab olemasolevate platvormide laienemine ning uute moodustumine.
Calymm	Calymmian	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Nii alumine kui ülemine piir on määratud numbrilise aja (GSSA, 1600-1400 milj.a. (ESK-2016)) järgi. Nimetus on tuletatud sõnast calymma, mis tähendab katet. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Calymmi ajastu.
datsiit	dacite	IUGS klassifikatsioon järgi on vulkaaniline kivim, mille Q=20-60 ja P›65. Peeneteraline helehall vulkaaniline kivim, lähedane koostise poolest andesiidile, kuid sisaldab vähem Ca-plagioklassi ja rohkem kvartsi. Granodioriidi vulkaaniline analoog
deebit	yield	vee hulk, mida kaev või allikas ajaühikus annab (l/s, m3/ööpäevas jne)
deformatsioon	deformation	kivimkeha kuju ja mõõtmete muutumine kehale mõjuvate jõudude toimel
Devon	Devonian	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Paleosoikumi e. Vanaaegkonda, koos talle eelnevate Kambriumi, Ordoviitsiumi ja Siluri ning järgnevate Karboni ja Permi ajastutega. Devoni ajastu jaguneb kolmeks ajastikuks: Vara-, Kesk- ja Hilis-Devoniks. Devoni ajastut (kestus 419.2 - 358.9 milj. a. (ESK-2016)) iseloomustab rohke karbonaatsete setete produktsioon ja riffide moodustumine, väga mitmekesine mereelustik, soontaimede ja tetrapoodide ilmumine ning mitmekesistumine.
Devon	Devonian	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Alumine piir, mis on ühtlasi ka Siluri ladestu ülemiseks piiriks, on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 419.2 milj.a. (ESK-2016)) Tšehhis, ning seda iseloomustab graptoliidi Monograptus uniformis esmailmumine. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka Karboni ladestu alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 358.9 milj.a. (ESK-2016) Prantsusmaal. Nimetatud Devoni tüüpalajärgi Inglismaal. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Devoni ajastu.
diabaas	diabase	Rohekas-must, kivimite lõheruumi täitva daikina tardunud aluseline magmakivim, mis koosneb Ca-rikkast plagioklassist ja pürokseenist. Kiirelt kristalliseerunud plagioklassi tulpkristallide võrgustik loob kivimile iseloomuliku nn. ofiidilise struktuuri
diagenees	diagenesis	sette kivistumine pärast algset settimist või järgnevad muutused settekivimis füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside koosmõjul; ei seostu metamorfismi ja murenemisega
diagonaalsihiline murrang	oblique fault	murrang, mille puhul on murranguplokid liikunud murrangupinna suhtes nii horisontaal- kui ka vertikaal- või kallaksihis
diasteem	diastem	vähese või puuduva erosiooniga lühike settekatkestus enne sedimentatsiooni taastumist
diatreem	diatreme	vulkaaniline lõõr, täidetud purustusbretšaga, mis on tekkinud gaaside plahvatamise tagajärjel; selliselt tekivad ka kimberliidilõõrid
diopsiid-forsteriitmarmor	diopside-forsterite marble	karbonaatsetest settekivimitest granuliitse metamorfismi tingimustes moodustunud marmor, mis sisaldab Mg-rikast oliviini ja monokliinset pürokseeni diopsiidi, algkivimiks pidi olema dolokivi vt ka marmor
dioritoid	dioritoid	Dioriidile lähedase koostisega magmakivim. IUGS klassifikatsioonis Q‹20 v F‹10 ja P›65.
dislokatsioon	dislocation	piki riket või murrangut toimunud liikumine (nihe)
dolomiitmarmor	dolomitic marble	marmori erim, mis on tekkinud dolomiitse v Mg-rikka lubjakivi metamorfismil [Karjala ja Soome marmorid on peamiselt suhteliselt puhtad dolomiitmarmorid] vt ka dolomiit, marmor
domeriit	dolomitic marl	savikas-karbonaatne settekivim, mis koosneb savist ja dolomiidist kaltsiidi lisandiga
duniit	dunite	Rohekasmust, oliviinist, koos maakmineraali kromiidiga, koosnev ultraaluseline e. ränivaene (SiO2=45-35 massi%) magmaline süvakivim. IUGS klassifikatsiooni järgi M›90% ja ol›90%
Ectas	Ectasian	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Mesoproterosoikumi aegkonda koos talle eelneva Calymmi ja järgneva Steni ajastuga. Ectasi ajastul (kestus 1400-1200 milj.a. (ESK-2016) platvormide laienemine jätkub.
Ectas	Ectasian	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Nii alumine kui ülemine piir on määratud numbrilise aja (GSSA, 1400-1200 milj.a. (ESK-2016)) järgi. Nimetus on tuletatud sõnast ectsis, mis tähendab laienemist. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Ectasi ajastu.
Ediacara	Ediacaran	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Neoproterosoikumi aegkonda koos talle eelnevate Krüogeeni ja Toni ajastutega. Talle järgneb Vanaaegkonna Kambriumi ajastu.Ediacara ajastut (kestus 1000-~720 milj. a. (ESK-2016)) iseloomustab esimeste makroskoopiliste mereloomade evolutsioon.
Ediacara	Ediacaran	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Nii alumine kui ülemine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, ~635 - 541 milj. a. (ESK-2016)). Alumine piir (GSSP Austraalias) märgib Marinoa globaalse jäätumise lõppu, mis on jälgitav spetsiifiliste karbonaatide (ingl. k. cap carbonates) esinemisena ning globaalsete häiretena süsiniku isotoopkõverates. Ediacara on Austraalia aborigeenide termin, mis tähistab "kohta vee ääres". Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Ediacara ajastu.
Eelkambrium	Precambrian	Geoloogilise ajaskaala jaotus, mis hõlmab endas Hadaikumi, Arhaikumi ja Proterosoikumi eoone; kestus ~4600 - 541 milj.a.. See on aeg Maa ajaloos Maa tekkest hulkrakse elu arenemiseni. Enamik Eelkambriumi üksuseid on defineeritud globaalsete geotektooniliste sündmuste ümardatud numbrilise aja (GSSA) järgi.
efektiivpoorsus	active porosity	omavahel ühenduses olevate pooride maht, mida mööda saab vesi vabalt voolata
ehituskivi	building stone	ehituseks sobiv looduslik kivim
ehituskivi	building stone	ehituseks kõlbuliku ja omaduste poolest ehitistes kasutatava loodusliku kivimi üldnimetus, sõltumata selle tekkest
eklogiit	eclogite	eklogiitse metamorfismi faatsiese tingimustes moodustunud teraline kivim, mis koosneb peamiselt punasest almandiin-püroobi rea granaadist ja rohelisest Na-rikkast pürokseenist (omfatsiidist) ning võib sisaldada veel rutiili, küaniiti ja kvartsi vt ka eklogiitne faatsies
eklogiitne faatsies	eclogite facies	Maa süvakoore ja ülavahevöö moondekeskkond, kus veefluidivabas kivimimassis temperatuur tõuseb üle 600°C ja rõhk üle 10 kilobaari.
elastsusmoodul	resilience	materjali võime säilitada elastse pinge energiat; mõõdetakse energia ühikutes mahu ühiku kohta
elastsuspiir	elastic limit	suurim pinge, mile juures ei teki kehas jäävaid deformatsioone
Eoarhaikum	Eoarchean	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline üksus - aegkond. Eoarhaikumi aegkond on Arhaikumi eooni vanim jaotus, talle järgnevad Paleoarhaikumi, Mesoarhaikumi ja Neoarhaikumi aegkonnad ning talle eelneb Hadaikumi eoon. Eoarhaikumi ajaline kestus: 4000 Ma - 3600 milj.a. Sellest perioodist on teada vanimad säilinud maakoore kivimid.
eoon	eon	geoloogilise ajaskaala suurim geokronoloogiline üksus, mille jooksul tekkisid vastavat lademit (eooni kronostratigraafiline vaste) moodustavad kivimid; jaguneb aegkondadeks
epeirogeneetiline liikumine	epeirogenetic	tektooniliste liikumiste põhiliik, mis seisneb maakoore aeglases kerkimises või vajumises …
epidoot-biotiitgneiss	epidote-biotite gneiss	gneiss, milles värvilised mineraalid on esindatud biotiidi ja epidoodiga, tüüpiline epidoot-amfiboliitse metamorfismi faatsiese kivim vt ka gneiss, epidoot, metamorfismi faatsies
erideebit	specific capasity	kaevu tootlikkuse ja püsima jäänud alanduse suhe
esinemistsoon	range zone	settekihtide järjestus, mida iseloomustab kindla(te) taksoni(te) horisontaalne ja lateraalne levik läbilõikes
faatsies	facies	kivimi või setendi tekkekeskkonda iseloomustavate litoloogiliste, sedimentoloogiliste või faunistiliste omaduste kogum
fakoliit	phacolith	läätsekujuline, reeglina kurru maksimaalse painde (šarniiri) piirkonnas paiknev intrusiiv
faneriitne struktuur	phaneritic structure	magmakivimite struktuur, kus üksikud kristallid on eristatavad ja määratavad palja silmaga
Fanerosoikum	Phanerozoic	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline üksus - eoon. Tegemist on ajavahemikuga ligikaudu 541 milj.a. kuni tänapäevani. Jaotub Kainosoikumiks e Uusaegkonnaks, Mesosoikumiks e Keskaegkonnaks ning Paleosoikumiks e Vanaaegkonnaks.
Fanerosoikum	Phanerozoic	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline üksus - ladem. Viitab kivimitele, mis on tekkinud Fanerosoikumi eooni jooksul, st 541±1 milj.a. kuni tänapäevani. Fanerosoikumi alumine piir on kronostratigraafiliselt kinnitatud globaalse piiristratotüübi ja piiripunktiga (GSSP).
feldspatoid	feldspathoid	mineraal feldspatoidide rühmast, kuhu kuuluvad leutsiit, nefeliin, sodaliit, noseaan, haüiin, lasuriit, kankriniit ja meliliit.
felsiit	felsite	hele peeneteraline v peitkristalne vulkaaniline v soonkivim, mis koosneb peamiselt kvartsist ja päevakivist
fenokristall, fenokrüst	phenocryst	porfüürsetes magmakivimites põhimassist selgelt eristuv, suurem kristall
filtratsioonikiirus	apperant groundwater velocity	näiv vahemaa, mida põhjaveevool läbib ajaühikus (nii nagu laseks vett läbi kogu pinnasemass)
filtratsioonikoefitsient	coefficient of hydraulic conductivity	kivimite, setete ja pinnaste veejuhtivust iseloomustav suurus, filtreeruva vee hulk ajaühikus läbi ristlõike pinnaühiku, mõõdetakse m/ööpäevas
fonoliit	phonolite	vulkaaniline nefeliinsüeniidi ekvivalent, IUGS klassifikatsiooni järgi F=10-60%, P‹10, koosneb leelispäevakivist, eriti anortoklassist v sanidiinist, ja nefeliinist peamise feldspatoidina
Furong	Furongian	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastik. Kuulub Kambriumi ajastusse koos talle eelneva Ajastik 3, Ajastik 2 ja Furongi ajastikuga. Ajaline kestvus ca 497 - ca 485.4 milj. a. (ESK-2016)
Furong	Furongian	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus. Kambriumi ladestu viimane (kõige noorem) ladestik. Alumine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 497 milj.a. (ESK-2016)) ning seda iseloomustab trilobiidi Glyptagnostus reticulatus esmailmumine. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka Ordoviitsiumi ladestu alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 485.4 milj.a. (ESK-2016) ning seda iseloomustab konodondi Iapetognathus fluctivagus esmailmumine. Nimetus tuleneb sõnast Furong, mis tähendab lootost ning viitab Hunani provintsile Hiinas (nn Lootose osariik). Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Furongi ajastik.
fülliit	phyllite	peitkristalne õhukeseplaadiline, savikivimi moondel tekkinud kivim, milles ülipisikesed grafiidi, seritsiidi ja kloriidi liblelised kristallid annavad kivimile siidja läike
gabro	gabbro	Tume, valgest Ca-rikkast plagioklassist ja mustast monokliinsest pürokseenist koosnev, Maa vahevööst pärit ränivaesest magmast kristalliseerunud, ookeanipõhja loov süvakivim. Basaldi süvakivimiline analoog. IUGS klassifikatsiooni järgi, mille Q=0-5, P›90 ja plagioklassi Ca-sisaldus on suurem kui An50, Tavalised on aktsessoorsetest mineraalidest apatiit, magnetiit ja ilmeniit. Leelispäevakivide osa suurenemisel läheb gabro üle montsoniidiks. Nimetus Gabbro linna järgi Itaalias. vt ka magmakivimite klassifikatsioon
gabroid	gabbroid	Gabrole lähedase koostisega magmaline süvakivim, mis võib kivimitmoodustava mineraalina sisaldada oliviini, rombilist pürokseeni, küünekivi jt.
gabronoriit	gabbronorite	Rombilist pürokseeni sisaldav gabro
geisrijärv	geyser pool	suhteliselt madal soojaveeline järv, mis tavaliselt paikneb geisri kraatris, geisri toru v lõõri ülemises osas
geodünaamika	geodynamics	õpetus Maa sisemuses toimivatest jõududest ja nende põhjustatud protsessidest
geokronoloogia	geochronology	teadus Maa ajaloos toimunud sündmuste ajalise järjestuse määramisest ja dateerimisest
geokronoloogiline	geochronologic	geokronoloogiasse, st kivimite ning Maa ajaloos toimunud sündmuste ajalise järjestuse määramisse ning dateerimisse puutuv
geokronoloogiline üksus	geochronologic unit	geoloogilise aja alamjaotus
geokronomeetria	geochronometry	geokronoloogia haru, mis tegeleb geoloogilise aja kvantitatiivse (numbrilise) mõõtmisega. Kasutatakse lühendeid: "ka" tuhande, "Ma" miljoni ning "Ga" miljardi aasta tähistamiseks.
geoloogiline ajaskaala	International chronostratigraphic chart	ülemaailmselt standardiseeritud skaala, kus geoloogiline aeg on jaotatud hierarhilisteks geokronoloogilisteks (ning neile vastavaiks kronostratigraafilisteks) üksusteks ning mida kasutatakse standardse referentsina kivimite vanuse määramisel.
geomehhaanika	geomechanics	geoloogia haru, mis hõlmab struktuurigeoloogia aluseid ja looduslike materjalide vastupanu deformatsioonidele või pingete põhjustatud muutustele
geood	geode	kerajas, osaliselt õõnes lahustest settinud mineraalne moodustis kivimites, mille väliskest koosneb kaltsedonist ja õõnsusesse kasvavad erinevate mineraaldie kristallid
geosünklinaal	geosynclinal
geotektoonika	geotectonics	geoloogia haru, uurib Maa ja maakoore struktuuri arenemise ajalugu ja maakoore liikumiste põhjusi ning seaduspärasusi
geotektooniline	geotectonic	regionaalsete või ulatuslikemate tektooniliste tunnusjoonte ja protsesside kirjeldamiseks kasutatav termin
gneiss	gneiss	Hele-tumevöödiline (gneisilise tekstuuriga), kvartsi ja päevakive sisaldav, nii sette- kui magmakivimite intensiivsel moondel (temperatuuridel üle 500°C) tekkinud kivim
grafiitkilt	graphitic schist	kildaline moondekivim, mis sisaldab suures koguses grafiiti, tavaliselt musta värvusega
granaat-biotiitgneiss	garnet-biotite gneiss	gneiss, mille peamisteks tumedateks mineraalideks on granaat ja biotiit, vt ka gneiss, granaadi rühm
graniit	granite	Ränirikas (SiO2=63-80 massi%) mandrikoore sulamisel tekkinud magmast kristalliseerunud hele, halli-punavärviline süvakivim. Graniit sisaldab peaaegu võrdsetes osades K-päevakivi, kvartsi ja plagioklassi, ning kuni 10% tumedavärvilisi mineraale, tavaliselt biotiiti, IUGS klassifikatsioonis Q=20-60 ja P=10-65 vt ka magmakivimite klassifikatsioon, granitoid
graniitgneiss	granite gneiss	graniitse koostisega gneiss, mis võib olla tekkinud nii graniidi kui savi-liivakivimite moondel
graniitporfüür	granite porphyry	Porfüürilise struktuuriga soonkivimiline graniit
granitoid, graniitne kivim	granitoid, granite rock	Graniidile lähedase koostisega magmaline süvakivim
granodioriit	granodiorite	Keskmise koostisega magmakivim, SiO2 sisaldusega 65-58massi% milles on niigraniidile kui dioriidile iseloomulikke mineraale: K-päevakivi, kvartsi, plagioklassi ja küünekivi, võib olla isegi pürokseeni. IUGS klassifikatsiooni järgi Q=20-60 ja P=65-90
granofüür	granophyre	Soonkivimiline graniit, milles K-päevakivi ja kvarts moodutavad mikroskoopilisi läbikasveid (granofüürilist struktuuri)
granosüeniit	grano-syenite	leeliseline magmaline süvakivim, koostiselt graniidi ja süeniidi vahepealne
granuliit	granulite	moondekivim, mis on teinud läbi tugeva moonde granuliitse faatsiese tingimustes (veefluidivaba keskkond, T üle 750°C) Iseloomulikud mineraalid on granaat ja rombiline pürokseen, küaniit jt
graptoliitargilliit	graptolite argilllite	tumepruun savikivim, mis sisaldab rohkesti graptoliitide skeletifragmente
greisen	greisen	graniitse koostisega kivim, millest on enamus keemilisi elemente pneumatolüüsi tingimustes välja kantud, kivim koosneb peamiselt kvartsist, vilgust ja topaasist, vilk on esindatud muskoviidi v lepidoliidiga, aktsessoorsetest mineraalidest on sagedad turmaliin, fluoriit, rutiil, kassiteriit ja volframiit vt ka greisenisatsioon
greisenisatsioon	greisenization	Pneumatolüütilis-hüdrotermilise moonde protsess, mille käigus päevakivid ja muskoviit muutuvad kvartsi, topaasi, turmaliini ja lepidoliidi agregaadiks e greiseniks veeaurude mõjul, mis sisaldavad fluori
Hadaikum	Hadean	Geoloogilise ajaskaala üksus – eoon. Kuulub Eelkambriumisse. Hadaikum on kõige varajasem eoon Maa ajaloos. Viitab ajavahemikule Maa/Päikesesüsteemi tekkest (~4600 milj.a.) kuni vanimate kivimite moodustumiseni (Acasta gneisside kompleks, 4000 milj.a.). Hadaikumi eooni piirid on kronomeetrilised, kuna tolleaegne stratigraafia ei ole säilinud. Geoloogilises ajaskaalas järgneb Hadaikumi eoonile Arhaikumi eoon. (GTS-2012; ESK) Nimetus on tuletatud kreeka mütoloogias allmaailma jumala nimest (Hades).
happeline magmakivim	acidic rock	Suure ränisisaldusega (SiO2=63-80 massi%) magmakivim s.o. granitoidne kivim
hartsburgiit	hartzburgite	ultraaluseline süvakivim, mis koosneb peamiselt oliviinist ja ortopürokseenist, nimetuse sai Hartzburgi linna järgi Saksamaal
heitvesi	effluent	inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi lastud vesi
hibiniit	chibinite, khibinite	nefeliinsüeniidi erim, mis sisaldab punavärvilist Na-silikaati eudialiiti. Nimetuse sai Hibiini mägedest Koola poolsaarel Venemaal
holostratotüüp	holostratotype	autori poolt määratud stratigraafilise üksuse või piiri originaalstratotüüp
holotüüp	holotype	Organismi üksikeksemplar, mida kasutatakse liigi publitseeritud kirjelduse koostamisel ja mis on liigi määramise aluseks. Holotüüp on liigi nime kandja.
homoklinaal	homocline	struktuur, mille piires on settekivimid laialdasel alal nõrgalt (enamasti alla 1°) ühes suunas kallutatud.
horisontaalsihiline murrang	strike-slip fault	murrang, mille puhul on murranguplokkide liikumine ehk nihe toimunud piki murrangupinna rõhtsihis ehk horisontaalsihis
hornblendiit	hornblendite	ultraaluseline magmakivim, mis koosneb peaaegu täielikult küünekivist
hüdrogeoloogia	hydrogeology	põhjavee päritolu, koostist, omadusi ja liikumist uuriv geoloogia haru
hüpostratotüüp	hypostratotype	peale holostratotüübi (ja parastratotüübi) määramist esitatud stratotüüp, mille eesmärk on laiendada teavet üksuse või tema piiride kohta teistesse piirkondadesse. Hüpostratotüüp jääb alati allutatuks holostratotüübile.
iga	age	kronostratigraafilise üksuse "lade" geokronoloogiline vaste - ajaperiood, mille jooksul ladet moodustavad kivimid on tekkinud; geokronoloogilise hierarhia madalaimat järku üksus
ignimbriit, tufflaava	ignimbrite	Vulkaanilisest tuhapilvest v tuhavoolust settinud paakunud püroklastiline setend
ijoliit	ijolite	Leeliseline ultraaluseline nefeliin-klinopürokseenkivim
infiltratsioon	infiltration	sademete või pinnavee maasse imbumine läbi mulla ja kivimite pooride
infrakrustalne kivim	infracrustal rock	maakooresisese tekkega so. intrusiivne magmakivim vt ka suprakrustalne kivim
interstiitsium=pooriruum	interstice	teradevaheline tühemik v tühemik kivimis, interstiitsiumid võivad olla primaarsed ja sekundaarsed, neid võivad täita ka maakmineraalid
intervalltsoon	interval zone	kahe määratletud biotaseme vahel asuv kivistisi sisaldav kihtide hulk ...
intrusiiv, magmaline massiiv	intrusion	maakooresisene magmakivimi keha
intrusioon	intrusion	magmamassi sissetung maakoores, vt ka intrusiiv, magmakivimi massiiv
I-tüüpi granitoid	I-type granitoid	graniitne kivim, mis on tekkinud magmast, mis ise moodustus aluseliste ja keskmiste magmakivimite ning moondeprotsesse läbiteinud magmakivimite arvel. Magmakivimi sulamisel tekkinud sulast kristalliseerunud granitoid
jadeitiit	jadeitite	peamiselt jadeiidist koosnev moondekivim, lisanditena päevakivid v feldspatoidid vt ka jadeiit, jaad
Juura	Jurassic	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Mesosoikumisse e. Keskaegkonda koos talle eelneva Triiase ja järgneva Kriidi ajastuga. Jaguneb kolmeks ajastikuks: Vara-, Kesk- ja Hilis-Juura. Juura ajastut (kestus 201.3 - ca 145 milj. a. (ESK-2016)) iseloomustavad ammoniitide plahvatuslik mitmekesistumine, Pangea superkontinendi lagunemine Lauraasiaks ja Gondwanaks, orgaanikarikaste savikivimite teke (mis hiljem said nafta ja gaasi allikaks); dinosauruste domineerimine maismaal ja õhus.
Juura	Jurassic	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Alumine piir, mis on ühtlasiTriiase ladestu ülemiseks piiriks, on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 201.3 milj.a. (ESK-2016)) Austrias ning seda iseloomustavad ammoniidiPsiloceras spelae tirolicumja aragoniitse foraminifeeriPraegubkinella turgescensilmumine.Ülemine piir, mis on ühtlasi ka järgneva Kriidi ladestu alumiseks piiriks ei ole veel ametlikult kinnistatud. Nimetatud mägederikka Jura piirkonna järgi Põhja-Šveitsis.Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Juura ajastu.
jämedateraline magmakivim	coarse-grained magmatic rock	kristalne kivim v selle struktuur, mida iseloomustavad terad keskmise diameetriga üle 5 mm
kaldeera	caldera	suuremõõduline, enam-vähem ümargune v tsirkusetaoline vulkaaniline depressioon (alang), mille diameeter on palju kordi suurem kui depresiooni sees olevate kraatrite v kraatri läbimõõt, nõlvade kallakus ja põhja kuju võib olla väga mitmesugune
kaldeera	caldera	Vulkaanialuse magmakolde lae sissevajumisel tekkinud langatusnõgu.
kaldenurk	dip	nurk, mis jääb murrangupinna ja horisontaaltasapinna vahele
kaldesuund	dip direction	murrangu maksimaalse kallakuse suund, mis on määratud murrangu pinnal oleva kujuteldava joonega
kalkareniit	calcarenite	kaltsiidiga tsementeeritud liiva mõõtu karbonaatsetest teradest koosnev lubjakivi
Kambrium	Cambrian	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Paleosoikumi e. Vanaaegkonda koos talle järgneva Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuga. Kambriumi ajastut (kestus 541 - 485.4 milj. a. (ESK-2016)) iseloomustab mineraalse skeletiga loomade ilmumine, bioloogilise mitmekesisuse järsk kasv, enamike selgrootute hõimkondade teke, tugev faunaline provintsialism, trilobiitide domineerimine, ülemaailmselt soe kliima, Iapetuse ookeani avanemine, Laurentia, Baltika, Siberi ja Avalonia eralduminie Gondvanast ning liikumine ekvaatori suunas.
Kambrium	Cambrian	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Nii alumine kui ülemine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP). Alumist piiri (vanus ca 541 milj.a., ESK-2016) iseloomustab jälgfossiili Trichophycus pedum esmailmumine, ülemist piiri (vanus ca 485.4 milj. a., ESK-2016) iseloomustab konodondi Iapetognathus fluctivagus esmailmumine. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Kambriumi ajastu.
kaoliin	kaolin	peamiselt kaoliniidist (mineraal) koosnev valge ja suhteliselt plastne savi
Karbon	Carboniferous	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Paleosoikumi e. Vanaaegkonda, koos talle eelnevate Kambriumi, Ordoviitsiumi Siluri ja Devoni ning järgneva Permi ajastuga. Karboni ajastu jaguneb Mississippi ja Pennsylvania alam-ajastuteks. Karboni ajastut (kestus 358.9 - 298.9 milj. a. (ESK-2016)) iseloomustavad Pangea superkontinendi põhjustatud muutused ookeani tsirkulatsioonis, maismaataimede mitmekesistumine, intensiivistunud kontinentaalne murenemine ning orgaanilise süsiniku ladustumine söena, tugevad süsinik dioksiidi sisalduste kõikumised atmosfääris, globaalne jahenemine ja soojenemine koos mereveetasemete muutustega, kahepaiksete teke ning uute maismaa-niššide kasutuselevõtt, stromatoporoidide, tabulaatsete korallide, trilobiitide, ostrakoodide, rüükalade väljasuremine või rolli vähenemine; foraminifeeride, ammonoidide, tigude, haide, kiiruimeliste kalade ja tiivutute putukate ilmumine või väga kiire mitmekesistumine.
Karbon	Carboniferous	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Alumine piir, mis on ühtlasi ka Devoni ladestu ülemiseks piiriks, on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 358.9 milj.a. (ESK-2016)) Prantsusmaal. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka Permi ladestu alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 358.9 milj.a. (ESK-2016) Kasahstanis ning seda iseloomustab konodondi Streptognathodus "wabaunsensis" teatud morfotüübi esmailmumine. Nimetus on tuletatud Itaaliakeelsest sõnast Carbonarium (söetootja) või ladinakeelsest sõnast carbo (süsi) ning ladinakeelsest sõnast ferrous (sisaldav). Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Karboni ajastu.
karbonatiit	carbonatite	magmaline kivim, mis koosneb üle 50% karbonaatsetest mineraalidest, on iseloomulik leelismassiividele, võib sisaldada apatiiti [Siilinjärvi leeliseline massiiv Kuopio lähedal Soomes]
karplubjakivi	coquinoid limestone	purustatud või tervetest vee-elustiku karpidest ja kodadest (karbonaatsest skeletist) koosnev lubjakivi; osakesed on sorteerimata, on settinud irganismide elukohas
karstireljeef	karst topography	karsti (karstilehtrid, –nõod, –järved, –koopad, –jõed) leviku piirkond, kus puudub ajutiselt või alaliselt sademevee pindmine äravool vooluveekogusse
katkestus	disconformity	põiksus, kus temast üleval- ja allpool asuvad kihipinnad on teineteise suhtes enam-vähem paralleelsed
kavern	cavern	ebakorrapärase kujuga tühikud kivimis, mis on poorist suuremad ja koobastest väiksemad. Tekivad kivimite osalisel lahustumisel või laava jahtumisel.
keel	tongue	litostratigraafilise üksuse eenduv (põhikehast väljapoole ulatuv) osa
keratofüür	keratophyre	Albiit-kloriidistunud happelis-keskmine vulkaaniline v. hüpabüssaalne kivim, esineb sageli vahelduvalt koos albiit-kloriidistunud basaldi (spiliidi) ja meresetetega
kerkemurrang	reverse fault	vertikaalsihiline murrang, kus lasuv plokk on nihkunud lamava ploki suhtes ülespoole; on tekkinud maakoore survepinge väljas
kerogeenne argillit	kerogenous argillite	orgaanilist ainet sisaldav tumepruun savikivim
kihistik	member	kihistust madalam litostratigraafiline üksus, mille litoloogilised omadused eristavad teda ümbritsevast kihistu osadest. Kihistik võib levida ühest kihistust teise. Kihistu ei pea alati olema jagatud kihistikeks.
kihistu	formation	ühtlane või ühelaadselt vahelduva koostisega püsiva levikuga kivimite või setete keha, mille piirid on kergesti jälgitavad. Stratigraafilise skeemi kohaliku litostratigraafia üksus, mida kujutatakse geoloogilistel kaartidel.
kihistu	formation	kivimkehade eristamisel kasutatava litostratigraafilise klassifikatsiooni põhiüksus. Kihistu võib jaguneda kihistikeks, mitu kihistut võivad moodustada kihtkonna.
kihistunud massiiv, kihistunud intrusiiv	layered intrusion	aluseliste-ultraaluseliste süvakivimite massiiv, milles eralduvad selgelt mõnest cm-st mõne meetri paksusega erineva mineraalse koostisega kihid [Põhja-Karjalas paikneb Euroopa kõige esinduslikum Kivakka kihitatud peridotiit-gabronoriitne lopoliit, soomes on tuntumad Kemi, Penikati ja Närankävaara intrusiivid] vt ka intrusiiv, magmakivimi massiiv
kiht	bed	väikseimat järku litostratigraafiline üksus
kihtkond	group	mitme üksteisega külgneva või koonduva, ühiste oluliste ja diagnostiliste litoloogiliste omaduste järgi seostatava kihistu järgnevus. Kihistud ühendatakse kihtkondadesse teatud piirkonna või intervalli stratigraafilist liigestust lihtsustava tulemuse saamiseks. Kihistute paksus iseenesest ei ole piisav põhjus kihtkonna väljaeraldamiseks. Kihtkonda moodustavad kihistud ei pea olema samad kogu kihtkonna ulatuses.
kilp	shield	kraatoni osa, kus paljandub kristalne aluskord, so eelkambriumi kristalsed kivimid (magma-, moondekivimd)
kilt	shale	õhukesteks kihtideks lõhenev, madala astme moondele allunud savikivim.
kilt	slate	õhukeseplaadiline, enamasti peitkristalne kivim
kimberliit	kimberlite	ultraaluseline plahvatusbretšaline magmakivim, mis sisaldab üle 35 massi% oliviini, põhimassis esinevad veel montitšelliit, flogopiit, karbonaatsed mineraalid, serpentiin ja diopsiid. Nimetuse sai Kimberli rajooni järgi Aafrikas, kus on levinud teemantisisaldavad kimberliidilõõrid.
kirigraniit, juudikivi	graphic granite, runite	Graniit, milles kvarts ja K-päevakivi on üheskoos kristalliseerudes teineteisega araabia kirja meenutavalt läbi põimunud. Sage mineraalstruktuur pegmatiitides.
kivim	rock	geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktne mineraalne agregaat, mis esineb maakoores iseseisva kehana
kivimit moodustav mineraal	rock-forming minerals	mineraal, mille sisaldus kivimis on oluline ja piisav kivimi klassifitseerimiseks
kivimitmoodustavad mineraalid	rock-forming minerals	kivimi nimetuse määravad mineraalid, mille sisaldus on tavaliselt üle 10-15%, sageli kuni 50-90%, nad moodustavad olulise osa kivimist, sellisteks mineraalideks on magmakivimites oliviin, pürokseenid, amfiboolid, vilgud, päevakivid, kvarts, settekivimites kvarts, kaltsiit, dolomiit, savimineraalid, moondekivimites vilgud, epidoot, amfiboolid, pürokseenid, granaat jt vt ka teisejärgulised mineraalid, aktsessoorsed mineraalid
kivisüsi	coal	kergestisüttiv settekivim, mille massist üle 50% ja mahust üle 70% moodustab orgaaniline aine (taimede jäänused).
kloriidistumine	chloritization	Fe-Mg silikaatsete mineraalide ümberkristalliseerumine kloriidiks, (kloriidi rühma kihtsilikaatideks). vt ka kloriit, kloriidi rühm
kloriitkilt	chlorite schist	Roheline, enamasti peitkristalne kilt, mis koosneb peamiselt kloriidist
komatiit	komatiite	ultraaluseline Mg-rikas (MgO üle 18m%), Arhaikumis levinud vulkaaniline laavakivim, milles oliviin on kristalliseerunud skeletjate kristallidena luues kivimis nn. spinifeks struktuuri
kompleks	complex	litostratigraafiline üksus, mis võib olla moodustatud erinevatest kivimitüüpidest (sette-, tard-, moondekivimitest). Iseloomulikud on ebakorrapärane litoloogia ja keerulised struktuursed suhted.
konglomeraat	conglomerate	jämeteraline purdkivim, mis koosneb (pool)ümardatud osadest (kruus, veerised, munakad, rahnud), mis on tsementeerunud tavaliselt kaltsiidi, rauaoksiidi, räni või kõvastunud saviga
konkretsioon	concretion	kõva, kompaktne, kerajas või kettakujuline mineraalne moodustis, mis erineb koostiselt ümbriskivimist. Moodustub mineraalide sadenemisel lahustest, tavaliselt purdterast või kivistisest tuuma ümber, kas settekivimis või vulkaanilise kivimi poorides.
kontaktmetamorfism	contact metamorphism	Magmakolde või laavavoolu kontaktipiirkonna kivimites soojuse ja gaasisegude toimel asetleidev moone so. mineraalide ümberkristalliseeumine. vt ka metamorfism
koondstratotüüp	composite-stratotype	stratotüüp, mis on moodustatud rea teatud kihtidele kuuluvate spetsiifiliste vahemike kombineerimisel selleks, et saada viitamiseks sobiv koondstandard
kooniline kurd	conical fold	kurru tüüp, mida saabkirjeldada graafiliselt ühest otsast kinnitatud joone roteeruva liikumisega
koosesinemistsoon	concurrent range zone	Kihtide hulk, mis sisaldab kahe kindla liigi esinemistsooni ühisosa. See tsooni tüüp võib sisaldada veel teisigi taksoneid, täiendavalt neile, kes on näidatud antud tsooni iseloomulike elementidena, kuid ainult kahte (esimest) iseloomulikku taksonit kasutatakse tsooni piiride defineerimisel. Koosesinemistsooni piirid defineeritakse igas konkreetses läbilõikes kahe defineeriva liigi koosesinemise kõige alumise ja kõige ülemise stratigraafilise leviku kaudu. Koosesinemistsoon nimetatakse mõlema teda defineeriva ja iseloomustava taksoni järgi.
kooslustsoon	assemblage zone	Kihtide hulk, mis on iseloomustatud kolmest või enamast taksonist koosneva kooslusega (assotsiatsiooniga), mis koos võetuna eristavad teda naabruskihtidest mingi biostratigraafilise tunnuse abil. ... Kooslustsooni nimi tuletatakse antud fossiilse koosluse ühe väljapaistvama ja diagnostilisema taksoni nimest.
korrelatsioon	correlation	stratigraafiliste üksuste üksteisele vastandamine mõne tunnuse või stratigraafilise asendi järgi. Korrelatsiooni tüüp näidatakse ära vastava eessõnaga (nt litokorrelatsioon, biokorrelatsioon, kronokorrelatsioon).
kraaton	craton	kontinendi tuumiku moodustav, (valdavalt) Eelkambriumis konsolideerunud ja jäigastunud, tektooniliselt väheaktiivne mandrilise maakoore ulatuslik struktuuriüksus/plokk, mis oma geoloogilise ehituse ja tektooniliste protsesside intensiivsuse poolest vastandub orogeensetele/geosünklinaalsetele vöönditele
Kriit	Cretaceous	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Mesosoikumisse e. Keskaegkonda koos talle eelneva Juura ja Triiase ajastuga. Jaguneb kaheks ajastikuks: Vara- ja Hilis-Kriit. Kriidi ajastut (kestus ca 145 milj. a. - 66 milj. a. (ESK-2016)) iseloomustavad Pangea superkontinendi edasine lagunemine - moodustuvad tänapäevased kontinendid; lubiskeletiga nannoplanktoni ja foraminifeeriderohkus (mille tõttu tekkisid massiivsed kriidilasundid; Kriidi keskel tugevad kasvuhoonetingimused; õistaimede ja dinosauruste domineerimine. Kriidi ajastu lõpetas asteroidi impaktsündmus.
Kriit	Cretaceous	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Alumine piir, mis on ühtlasi Juura ladestu ülemiseks piiriks, ei ole veel ametlikult kinnistatud (vanus ca 145 milj. a. (ESK-2016). Ülemine piir, mis on ühtlasi Kainosoikumi e Uusaegkonna alumiseks piiriks on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus 66 milj.a. (ESK-2016)) Tuneesias ning seda iseloomustab iriiidiumi geokeemiline anomaalia. Nimetus on tuletatud ladinakeelsest sõnast creta, mis tähendab kriiti.
kristalne kilt	schist	Plaatja so. kildalise tekstuuriga, makroskoopiliselt eristuvate kristallidega tugevalt moondunud kivim
kristalne kivim	crystalline rock	termin magmakivimi ja moondekivimi ühiseks tähistamiseks vastandina settekivimile
kronostratigraafia	chronostratigraphy	stratigraafia haru, mis tegeleb kivimkehade ajaliste seoste ja vanuse väljaselgitamisega
kronostratigraafiline klassifikatsioon	chronostratigraphic classification	kivimite korrastamine üksustesse nende vanuse (tekkeaja) põhjal
kronostratigraafiline tase	chronostratigraphic horizon	stratigraafiline pind või kokkupuutepind, mis on sünkroonne (kõigis kohtades samavanuseline)
kronostratigraafiline üksus	chronostratigraphic unit	kivimkeha, mis sisaldab kõiki kivimeid, mis moodustusid kindla geoloogilise ajavahemiku vältel
kronotsoon	chronozone	... määratlemata järguga ametlik kronostratigraafiline üksus, mis ei kuulu tavapärasesse kronostratigraafiliste üksuste hierarhiasse. Ta on oma olemuselt geograafiliste piiranguteta kivimkeha, mis on moodustunud mingi geoloogilise iseärasuse tõttu määratletud geokronoloogilise üksuse kestel. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on kroon.
kroon	chron	kronotsooni geokronoloogiline vaste, ajavahemik, mille jooksul moodustusid kronotsooni kivimid
Krüogeen	Cryogenian	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Neoproterosoikumi aegkonda koos talle eelneva Toni ajastu ja järgneva Ediacara ajastuga. Krüogeeni ajastule (ca 720-635 milj. a tagasi [ESK-2016]) olid iseloomulikud laiahaardelised (globaalsed) jäätumised.
Krüogeen	Cryogenian	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Alumine piir on defineeritud numbrilise aja (GSSA, vanus ca 720 milj. a [ESK-2016]) järgi, ülemine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 635 milj. a [ESK-2016]). Krüogeeni ladestule on iseloomulikud jääaegade setted. Nimetus on tuletatud sõnadest Cryos - jää ja genesis - sünd.
ksenoliit	xenolith, inclusion	vanema kivimi fragment e tükk magmakivimis, mis on säilitanud suures osas oma esialgse koostise
kuppel	dome	ovaalne või ümara kujuga antiklikaalne kurdstruktuur
kurd	fold	algselt tasapinnaliste kivimkihtide deformeerumisel tekkinud laineline, voldiline geoloogiline struktuur
kurrutus	folding	kurdude tekkimine maakoore plastilisel deformeerumisel, enamasti tektoonilise liikumise tagajärjel
kuum täpp	hot spot	saja, mõnesaja km läbimõõduga vulkaaniline ala Maa pinnal, mis on tekkinud vahevööst tõusnud magmapluumi kohale. [Havaii saared Vaikses ookeanis]
kvartsdioriit	quartz diorite	Dioriit, milles on 5-20% kvartsi
kvartsiit	quartzite	liivakivi moondeprodukt, sõltuvalt lisandmineraalidest ja moonde astmest võib peale kvartsi sisaldada selliseid mineraale nagu granaat, sillimaniit, pürokseen jt vt ka liivakivi, kvarts
kvartsporfüür	quartz porphyry	porfüürne vulkaaniline v hüpabüssaalne kivim, mis sisaldab kvartsi ja leelispäevakivi suuremaid kristalle (fenokristalle) mikro- v peitkristalses põhimassis. Enamus Euroopa petrolooge loevad kvartsporfüürideks kivimeid, mis on Mesosoikumist vanemad, nooremaid sama koostisega kivimeid nimetatakse rüoliitideks
küaniit-granaat-biotiitgneiss	kyanite-garnet-biotitegneiss	tüüpiline amfiboliitse faatsiese metamorfismi kivim, esineb väga sageli Valgemere kurrutusvööndis, sageli on migmatiseeritud ja tugevasti kurrutatud vt ka küaniit, granaadi rühm, gneiss
küllustsoon	abundance zone	Kihtide hulk, milles konkreetse taksoni või taksonite grupi esinemissagedus on oluliselt suurem kui naaberkihtides. Küllustsooni piirid defineeritakse biotasemetega, millega risti esineb märkimisväärne muutus tsooni iseloomustava(te) taksoni(te) arvukuses. Nimi. Küllustsoon saab oma nime taksoni(te)lt, kelle oluliselt suuremat arvukust ta esindab.
küünekivigabro	hornblende gabbro	Gabro, milles on üle 5% küünekivi
küünekiviperidotiit	hornblende peridotite	Peridotiit, milles küünekivi on üle 5%
laava	lava	maakoore lõhedest v vulkaanilõõridest väljavoolav taignataoline hõõguv tulikuum (1000-1400○ C), kivisula, mis maapinnal laiali valgudes moodustab laavavoole v -katteid [Euroopas on kõige tuntumad Itaalias ja Islandil]
labradoriit e. anortosiit	labradorite	magmaline kivim, mis koosneb peamiselt labradori koostisega plagioklassist, sageli väga dekoratiivne, küütleb sinistes ja rohelistes toonides vt ka labrador, plagioklassi rühm
lade	stage	kõik kivimid, mis on moodustunud mingi kokkuleppelise aja (ea) kestel; kronostratigraafilise hierarhia madalaimat järku üksus
ladekond	erathem	kronostratigraafiline üksus, mis koosneb ladestute rühmast; geokronoloogiliseks vasteks on aegkond. Ladekondade nimed peegeldavad Maal valitsenud elu pöördepunkte: Paleosoikum (vana elu), Mesosoikum (vahepealne elu) ja Kainosoikum (kaasaegne elu).
ladem	eonothem	kronostratigraafiline üksus geokronoloogilise vastega "eoon". Üldiselt tunnustatakse kolme lademit. Need on (alates vanimast) Arheosoikum, Proterosoikum ja Fanoerosoikum. Esimesed kaks ühendatakse tavaliselt nimetuse alla Eelkambrium. Igal eoonil on temale vastava lademi nimi.
ladestik	series	kronostratigraafiline üksus, mis asetseb hierarhiliselt lademest ülevalpool ja ladestust allpool. Ladestiku geokronoloogiliseks vasteks on ajastik.
ladestu	system	kronostratigraafilise hierarhia kõrgemat järku üksus, ülevalpool ladestikku ja allpool ladekonda. Ladestu geokronoloogiliseks vasteks on ajastu.
lamav murranguplokk	footwall block	kivimiplokk, mis horisontaal- või kaldmurrangu korral asub murrangu suhtes allpool
lapilli tuff	lapilli tuff	lapillirikas kivistunud vulkaaniline tuhk
lapillid. Iga eraldi osakest nimetatakse lapillus	lapilli	Vulkaani purskel väljapaisatud kivimaines, tükkide mõõduga 2-64mm. Sellest peenem fraktsioon moodustab vulkaanilise tuha, jämedam vulkaanilised pommid
lapillikivim	lapillistone	püroklastiline kivim, mis koosneb peamiselt lapillidest
lasuv murranguplokk	hanging wall block	kivimiplokk, mis horisontaal- või kaldmurrangu korral asub murrangu suhtes pealpool
leelisbasalt	alkali basalt	aktsessoorset feldspatoidi sisaldav basalt, IUGS klassifikatsiooni järgi ränist küllastamata basalt, mis sisaldab normatiivset nefeliini
leeliseline magmakivim	alkali rock	Magmakivim, mille Na- või K-sisaldus on anomaalselt suur võrreldes tema ränisisaldusega
leelisgabro	alkali gabbro	leelisbasaldi plutooniline ekvivalent, sisaldab plagioklassi (kuni An50), klinopürokseeni ja oliviini, koos mõningases koguses leelispäevakivi, nefeliiini v analtsiimiga
leelispäevakivi graniit	alkali-feldspar granite	Graniit, milles plagioklass on albiitse koostisega. IUGS klassifikatsiooni järgi Q=20-60 ja P‹10
leelispäevakivi süeniit	alkali-feldspar syenite	IUGS klassifikatsioon järgi plutooniline kivim, kus Q=0-5 ja P‹10, kivim koosneb valdavalt pertiitsest K-päevakivist, tumedad mineraalidon F-rikas biotiit, ägiriin, arfedsoniit jt
leelispäevakivi trahhüüt	alkali-feldspar trachyte	IUGS klassifikatsiooni järgi vulkaaniline kivim trahhüüt, mille P‹10
leelispäevakivi tšarnokiit	alkali-feldspar charnockite	IUGS klassifikatsiooni järgi rombilist pürokseeni sisaldava leelispäevakivi graniidi ekvivalent
leelispäevakivi-kvartssüeniit	alkali-feldspar quartz syenite	IUGS klassifikatsiooni järgi plutooniline kivim, mille Q=5-20% ja P‹10
lektostratotüüp	lectostratotype	korrektselt määratud algupärase (holo)stratotüübi puudumise tõttu valitud stratotüüp varemkirjeldatud stratigraafilise üksuse jaoks
lektotüüp	lectotype	Rahvusvahelise zooloogilise nomenklatuuri alusel on lektotüüp üks süntüüpidest, mis hiljem valitakse liigi nimekandjaks. Ülejäänud süntüübid muutuvad seejärel paralektotüüpideks ja ei ole enam nimekandjad.
lertsoliit	lherzolite	peridotiit, mis koosneb peamiselt oliviinist, klino- ja ortopürokseenist, kahepürokseeniga peridotiit, nimetuse sai Lertsi järve järgi Püreneedes, IUGS klassifikatsiooni järgi plutooniline kivim, kus M on võrdne v suurem kui 90%, ol=40-90%, opx›5% ja cpx›5%
leuko- e. leukokraatne	leuco-	Eesliide e. täiend normaalsest heledavärvilisemale kivimile (leukogabroid, leukodioriit, leukokraatne graniit jne), vastand: mela-, melanokraatne
litostratigraafia	lithostratigraphy	stratigraafia osa, mis tegeleb maakoore kivimite kirjeldamise ja nomenklatuuriga nende litoloogia ja stratigraafiliste suhete alusel
litostratigraafiline klassifikatsioon	lithostratigraphic classification	kivimkehade korrastamine üksusteks nende litoloogiliste omaduste ja stratigraafiliste suhete alusel
litostratigraafiline tase	lithostratigraphic horizon	litostratigraafilise muutuse pind, tavaliselt mõne litostratigraafilise üksuse piir või litoloogiliselt selgelt eristuv õhuke kiht mõne litostratigraafilise üksuse piires
litostratigraafiline üksus	lithostratigraphic unit	litoloogiliste omaduste alusel ja stratotüübi abil piiritletud kivimkeha. Võib koosneda sette-, tard- või moondekivimeist. Litostratigraafilise üksuse lateraalse ulatuse määrab ära tema diagnostiliste litoloogiliste tunnuste pidevus. Üksuste hierarhiline jaotus suuremast väiksema suunas on järgmine: ülemkihtkond, kihtkond, kihistu, kihistik, kihid.
Llandovery	Llandovery	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastik. Kuulub Vanaaegkonna Siluri ajastusse koos talle järgnevate Wenlocki, Ludlowi ja Přidoli ajastikega. Talle eelneb Hilis-Ordoviitsiumi ajastik. Ajaline kestus 443.8 - 433.4 milj.a.
Llandovery	Llandovery	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestik. Alumine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 443.8 milj.a. (ESK-2016)) Šotimaal ning seda iseloomustab graptoliidi Akidograptus ascensus esmailmumine. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka Wenlocki ladestiku alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 433.4 milj.a. (ESK-2016) UK-s. Nimetatud tüüpala järgi Dyfedis Lõuna-Walesis. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Llandovery ajastik.
Ludlow	Ludlow	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastik. Kuulub Vanaaegkonna Siluri ajastusse koos talle eelnevate Llandovery ja Wenlocki ning järgneva Přidoli ajastikuga. Ajaline kestus 427.4 - 423 milj.a.
Ludlow	Ludlow	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestik. Alumine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 427.4 milj.a. (ESK-2016)) UK-s ning seda iseloomustab graptoliidi Saetograptus (Colonograptus) varians esmailmumine. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka Přidoli ladestiku alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 423 milj.a. (ESK-2016) Tšehhis ning seda iseloomustab graptoliidi Monograptus parultimus esmailmumine. Nimetatud Inglismaal Shropshires Ludlow linna lähistel asuva tüüpala järgi. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Ludlow ajastik.
lõhede sagedus	joint frequency	lõhede arv pindalaühiku kohta
lõhede tihedus	joint density	lõhede arv lõhede kogupikkuse kohta
lõhede vahekaugus	joint spacing	lõhede kaugus teineteisest ühes lõhevööndis; mõõdetakse risti lõhepinnaga
lõhepoorsus	fracture porocity	kivimi purunemisel (lõhenemisel, killustumisel) tekkinud tühemike arvel moodustunud poorsus
lääts	lense	läätsekujuline kivimkeha, mille litoloogiline koostis erineb ümbriskivimi omast [SJ]
maavärin	earthquake	maapinna lühiajaline äkiline liikumine (vappumine), mis on tingitud Maa sisemuse kivimitesse aeglaselt kogunenud pingete järsust vabanemisest
maavärina kese	epicenter	maavärina kolde projektisioon maapinnal
maavärina kolle	focus	koht Maa sisemuses, kus kivimite deformatsioonienergia muutub elastseks laineenergiaks
magma	magma	looduslik, kivimi sulamisel maapõues tekkiv tulikuum vedel kivisula, mis on võimeline tekkekohast tõusma lasuvaisse kivimikihtidesse ning välja purskuma vulkaanidest
magma differentseerumine	magmatic differentiation	kõik protsessid, mille käigus magma tardub kivimiks
magmakamber e.magmakolle	magma chamber	magma reservuaar, mis paikneb maapõues mõne kuni mõnekümne km sügavusel, on vulkaanilise materjali allikas
magmakivim	magmatic rock	magma tardumisel tekkinud vulkaaniline v intrusiivne kivim
Magmakivimite klassifikatsioon	magmatic rock classification	Magmakivimeid rühmitatakse nii magma tardumiskeskkonna (effusiivne e. vulkaaniline, intrusiivne e.süvakivimiline, lõheline e.soonkivimiline), kivimite ränisisalduse (SiO2 massi%) või mineraalse koostise (IUGS klassifikatsioon) alusel. Laialt on levinud rühmitamine SiO2 massi% järgi: ultra-aluselisteks (SiO2 35-45 m%), aluselisteks (SiO2 45-52 m%), keskmisteks (SiO2 52-63m%) ja happelisteks (SiO2 63-75m%) magmakivimiteks. Omaette grupi moodustavad looduses vähem levinud kõrgenenud K ja Na sisaldusega leeliselised magmakivimid. Rahvusvahelise Geoloogiateaduste Liidu soovitatav magmakivimite mineraloogiline rühmitamine (IUGS klassifikatsioon) põhineb enamasti mikroskoobis määratavail kvartsi (Q), plagioklassi (P), leelispäevakivi (A) ja feldspatoidi (F) kogustel. Ultraaluselisi magmakivimeid klassifitseeritakse siin Fe-Mg mineraalide (M) sisalduse järgi, kus ol tähistab oliivini, opx ortopürokseeni, cpx klinopürokseeni ja hbl küünekivi protsenti.
magmaline assimilatsioon	magmatic assimilation	liikumisel maakoores võib magma haarata kaasa ümbritsevate kivimite tükke (ksenoliite) ja osaliselt isegi sulatada neid. Sellisest magmast kristalliseerunud kivimeid võib lugeda hübriidseteks v kontamineerituteks, vt ka ksenoliit, restiit
magnetostratigraafia	magnetostratigraphy	stratigraafia haru, mis tegeleb kivimkehade magnetiliste tunnustega
magnetostratigraafiline klassifikatsioon	magnetostratographic classification	kivimkehade korrastamine üksustesse lähtudes kivimite magnetiliste karakteristikute erinevustest
magnetostratigraafiline polaarsuse klassifikatsioon	magnetostratigraphic polarity classification	kivimkehade korrastamine üksustesse, mis põhinevad jääkmagnetismi polaarsuses ilmnevatel muutustel vastavalt Maa magnetvälja polaarsuse pöördumistele
magnetostratigraafiline polaarsuse üksus	magnetostratigraphic polarity unit	kivimkeha, mida iseloomustab magnetiline polaarsus sel moel, et teda on võimalik eristada naaberkivimitest
magnetostratigraafiline polaarsuse üleminekutsoon	magnetostratigraphic polarity-transition zone	Mõistet peaks kasutama juhul, kui polaarsuse muutus leiab aset kindlas kihtide intervallis. Magnetostratigraafilised polaarsuse üleminekutsoonid on heaks aluseks magnetostratigraafiliste polaarsuse üksuste piiride tähistamisel.
magnetostratigraafiline polaarsuspöörde tase	magnetostratigraphic polarity-reversal horizon	... pind või õhuke üleminekuintervall, millega risti muutub magneetilise polaarsuse suund (toimub pöördumine). Seal, kus polaarsuse muutus leiab aset kindlas kihtide intervallis, peaks kasutama mõistet "magnetostratigraafilise polaarsuse üleminekutsoon". Magnetostratigraafilised polaarsuspöörde tasemed ja polaarsuse üleminekutsoonid on heaks aluseks magnetostratigraafiliste polaarsuse üksuste piiride tähistamisel.
magnetostratigraafiline üksus	magnetostratigraphic unit	kivimkeha, mis ühendab endas sarnaste magnetiliste tunnustega kivimeid sel moel, et teda on võimalik eristada naaberkivimitest
magnituud	earthquake magnitude	mõõtühik maavärina võimsuse mõõtmiseks
meimetsiit	meimechite	ultraaluseline vulkaaniline kivim, mille klaasjas põhimassis on oliviini fenokristallid
mela- e. melanokraatne	mela-	Eesliide e. täiend normaalsest tumedavärvilisemale kivimile (melagabroid, meladioriit, melanokraatne graniit jne), vastand: leuko- e. leukokraatne
Mercalli skaala	mercalli scale	maavärina intensiivsuse hinnanguline skaala, mis põhineb tema mõju ja kahjustuste kirjeldusel
Mesoarhaikum	Mesoarchean	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - aegkond. Kuulub Arhaikumi eooni koos talle eelnevate Eo- ja Paleoarhaikumi ning järgneva Neoarhaikumi aegkonnaga. Paleoarhaikumi ajaline kestus 3200-2800 milj.a. (ESK-2016).
Mesoproterosoikum	Mesoproterozoic	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - aegkond. Kuulub Proterosoikumi eooni koos talle eelneva Paleoproterosoikumi ja järgneva Neoproterosoikumi aegkonnaga. Mesoproterosoikum (ajalise kestusega 1600-1000 milj.a. (ESK-2016)) jaguneb omakorda kolmeks ajastuks: Calymm, Ectas ja Sten.
Mesoproterosoikum	Mesoproterozoic	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladekond. Nii alumine kui ülemine piir on määratud numbrilise aja (GSSA: 1600 - 1000 milj.a.; ESK-2016) järgi. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Mesoproterosoikumi aegkond.
Mesosoikum	Mesozoic	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - aegkond. Kuulub Fanerosoikumi eooni koos talle eelneva Paleosoikumi e. Vanaaegkonna ning järgneva Kainosoikumi e. Uusaegkonnaga. Jaotub kolmeks ajastuks: Triiaseks, Juuraks ja Kriidiks. Ajaline kestus 252.17 - 66 milj. a.
Mesosoikum	Mesosoic	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladekond. Nii alumine kui ülemine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP). Alumist piiri (vanus ca 252.17 milj.a., ESK-2016) iseloomustab konodondi Hindeodus parvus esmailmumine, ülemist piiri, mis on ühtlasi ka Kainosoikumi e. Uusaegkonna alumiseks piiriks (vanus ca 66 milj. a., ESK-2016) iseloomustab iriidiumi geokeemiline anomaalia. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Mesosoikumi aegkond.
meteoriit	meteorite	maapinnale ühe tükina v osadena kukkunud taevakeha (meteroid), mis ei aurustunud täielikult Maa atmosfääri läbimisel vt ka meteoroid
meteoroid	meteoroid	kosmoses liikuv tahke keha, mis erineb asteroididest väiksemate mõõdete poolest
migma	migma	kõva kivimi ja vedela sula segu, mis on süvakoores võimeline plastiliselt voolama
migmatiit	migmatite	Magma-moondeline segakivim, milles kivisulast tardunud heleroosakas kvarts-päevakivirikas osa, leukosoom, võib moodustada kihte, võrgustikku, pesi jne. tumedas, Fe-Mg silikaatiderikkas, ülessulamata kivimosas, melanosoomis
migmatiitgraniit	migmatite granite	mandrikoore regionaalsel moondel kivimite osalise ülessulamise käigus tekkinud mikrokliingraniitne kivim
mikropaleontoloogia	micropalaeontology	mikrofossiilide uurimisega tegelev teadusharu
Mississippi	Mississippian	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - alam-ajastu (nö Vara-Karbon). Kuulub Vanaaegkonna Karboni ajastusse koos talle järgneva Pennsylvania alam-ajastuga (nö Hilis-Karbon). Kestus 358.9 - 323.2 milj. a. (ESK-2016).
Mississippi	Mississippian	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - alam-ladestu (nö Alam-Karbon). Alumine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 358.9 milj.a. (ESK-2016)) Prantsusmaal. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka Pennsylvania alam-ladestu alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 323.2 milj.a. (ESK-2016)) Nevadas ning seda iseloomustab konodondi Declinognathodus noduliferus esmailmumine. Nime saanud Mississippi jõe oru järgi.
monoklinaal	monocline	geoloogiline struktuur, kus settekivimite ühesuunaline kallakus ulatuslikul alal on seotud süvamurrangutega
montsodioriit	monzodiorite	K-päevakivi sisaldav dioriit IUGS klassifikatsiooni järgi plutooniline kivim, mille Q=0-5, P=65-90 ja plagioklassi koostis on alla An50
montsogabro	monzogabbro	K-päevakivi sisaldav gabro
montsograniit	monzogranite	Graniit, kus K-päevakivi ja plagioklassi sisaldus on enamvähem võrdne IUGS klassifikatsiooni järgi Q=20-60 ja P=35-65
montsoniit	monzonite	süeniit, mis sisaldab peaaegu võrdselt K-päevakivi ja plagioklassi, mõnikord pisut kvartsi, peamise tumeda mineraalina esineb enamasti augiit. IUGS klassifikatsiooni järgi Q=0-5 ja P=35-65
murrang	fault, fault zone	valdavalt tektoonilistest jõududest tingitud pingetest tekkinud deformatsioon maakoore kivimites, mille puhul on kivimiplokid teineteise suhtes piki purutatud pinda nihutatud
murrangu ruumiline asend	attitude of fault	asend, mis on määratud murrangu või murrangupinna? lasumuselementidega: rõhtsihi, kallakusnurga ja -suunaga
murrangupind	fault plane	murranguplokkide teineteise suhtes nihkumisel tekkinud purunenud kivimite vöönd või ka lõhe kivimites, mis võib olla tasapinnaline või kergelt looklev.
murranguplokk	fault block	kivimiplokk, mis on murrangu tekkimise käigus tektooniliste jõudude toimel algasendist nihutatud
murranguvöönd	fault zone	keerulise geoloogilise ehitusega ala, kus tektoonilised jõud on tekitanud mitmeid paralleelseid rebendrikkeid ehk murranguid
muskoviitgneiss	muscovite gneiss	hele gneiss, kus lisandiks kvartsile ja päevakivile on muskoviit vt ka gneiss
Neoarhaikum	Neoarchean	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - aegkond. Kuulub Arhaikumi eooni koos talle eelnevate Eo-, Paleo- ja Mesoarhaikumiga. Paleoarhaikumi ajaline kestus 2800-2500 milj.a. (ESK-2016).
Neoproterosoikum	Neoproterozoic	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - aegkond. Kuulub Proterosoikumi eooni koos talle järgnevate Meso- ja Paleoproterosoikumi aegkonnaga. Neoproterosoikum (ajalise kestusega 1000-541 milj.a. (ESK-2016)) jaguneb omakorda kolmeks ajastuks: Ton, Cryogeen ja Ediacara.
neostratotüüp	neostratotype	uus stratotüüp, mis asendab hävinud, mattunud või muul moel juurdepääsmatuks muutunud stratotüübi
neotüüp	neotype	Termin, mida kasutatakse liikide ja teiste taksonite teadusliku nimetamise juures. Rahvusvahelise zooloogilise nomenklatuuri alusel on neotüübiks üksikeksemplar, mis on määratud liigi nimekandjaks, kui algne tüüpeksemplar on kas kadunud või hävinud. Sellisel juhul määrab liigi neotüüp.
nomenklatuur	nomenclature	taksonite nimetamine ja sellega seonduvad protseduurid, reeglid
noriit	norite	Aluseline, plagioklassi ja rombilist pürokseeni sisaldav süvakivim
normaalmurrang	normal fault	vertikaalsihiline murrang, kus lasuv plokk on nihkunud lamava ploki suhtes allapoole; on tekkinud maakoore venituspinge väljas
nurkpõiksus	angular unconformity	põiksus, kus temast üleval- ja allpool asuvad kihipinnad on teineteise suhtes nurga all
ofioliit, ofioliitne kompleks	ophiolite	ookeanilise maakoore läbilõiget peegeldav kivimkompleks (alt üles): Moho piiripealne suhteliselt massiivne gabro (ca 2 km), sellele järgnev iseloomulik vertikaalseisse rebendlõhedesse intrudeerunud daikide kompleks (ca 2-3 km), millel lasuvad basaltsed padilaavad (ca 2 km) ja kõige ülemistena jaspisteks moondunud ränimudad (ca1 km) [tüüpiliseks ofioliidiks on Jormua kompleks Soomes Kajaani linna lähedal]
opaakne e. läbipaistmatu mineraal	opaque mineral	Õhikus (0.03 mm paksusena) läbipaistmatu mineraal
Ordoviitsium	Ordovician	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Paleosoikumi e. Vanaaegkonda koos talle eelneva Kambriumi ja järgneva Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuga. Ordoviitsiumi ajastu jaguneb Vara-, Kesk- ja Hilis-Ordoviitsiumi ajastikeks. Ordoviitsiumi ajastut (kestus 485.4 - 443.8 milj. a. (ESK-2016)) iseloomustab kiire ja stabiilne biootiline mitmekesistumine, Vara-Ordoviitsiumis valitsenud sooja ("kasvuhoone"-) kliima jahenemine, globaalne jäätumine ja massiline väljasuremine ajastu lõpus; tugevad eustaatilised meretaseme kõikumised, pandeemiliste planktiliste graptoliitide ja konodontide ilmumine ja mitmekesistumine, bentilise fauna provintsialism, Iapetuse ookeani ümbritsevate tektooniliste plaatide ümberorganiseerumine ja migratsioon ning lõunapooluse liikumine Põhja-Aafrikast Kesk-Aafrikasse.
Ordoviitsium	Ordovician	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Alumine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 485.4 milj.a.) Newfoundlandis ning seda iseloomustab konodondi Iapetognathus fluctivagus esmailmumine. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka Siluri ladestu alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 443.8 milj.a.) Šotimaal ning seda iseloomustab graptoliidi Akidograptus ascensus esmailmumine. Nimetatud Põhja-Walesi muistse hõimu Ordovices järgi. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Ordoviitsiumi ajastu.
orogeenne vöönd	orogenic belt	piki mandriäärt või mandri sisealal arenev tektooniliselt aktiivne kurdmäestikuline vöönd
Orosir	Orosirian	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Paleoproterosoikumi aegkonda koos talle eelnevate Sideri ja Rhyaci ning järgneva Statheri ajastuga. Orosiri ajastut (kestus 2050-1800 milj.a. (ESK-2016)) iseloomustavad globaalsed mäetekkeprotsessid.
Orosir	Orosirian	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Nii alumine kui ülemine piir on määratud numbrilise aja (GSSA, 2050-1800 milj.a. (ESK-2016)) järgi. Nimetus on tuletatud sõnast orosira, mis tähendab mäeahelikku. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Orosiri ajastu.
ovoid	ovoid	Ümardunud kujuga kristall. Väga iseloomulikud on K-päevakivi ovoidid viiburgiidiks nimetatud rabakivigraniidile, kus osa ovoide ümbritseb veel sellele kristalliseerunud rohekas plagioklassi ääris
paakunud tuff, ignimbriit	welded tuff	vulkaanilise tuha ja klaasi rikas püroklastiline kivimmass, mis on paakunud purskematerjali jääksoojuse, katvate kihtide raskuse ja kuumade gaaside keskkonnas, ning on vöödilise v kihilise ehitusega
Paleoarhaikum	Paleoarchean	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - aegkond. Kuulub Arhaikumi eooni koos talle eelneva Eoarhaikumi ning järgnevate Meso- ja Neoarhaikumi aegkondadega. Paleoarhaikumi ajaline kestus 3600-3200 milj.a. (ESK-2016).
paleobiogeograafia	palaeobiogeography	teadusharu, mis tegeleb kivististe geograafilise leviku uurimisega
paleobioloogia	palaeobiology	teadusharu, mis tegeleb kivistunud organismide bioloogia interpreteerimisega
paleobotaanika	palaeobotany	paleontoloogia haru, mis tegeleb kivistunud taimede uurimisega
paleogeograafia	palaeogeography	Loodusgeograafia haru, mis uurib geoloogilises minevikus Maal valitsenud looduslikke tingimusi. Uuringutulemusteks on nt paleogeograafilised kaardid.
paleogeograafiline kaart	palaeogeographic map	kaart, mis näitab mandrite asendit ja kuju ning võimalikke kliimatingimusi erinevate geoloogiliste ajaperioodide jooksul
paleokeskkond	palaeoenvironment	(elu)keskkond geoloogilises minevikus
paleokooslus	palaeocommunity	Fossiilide kogum, kooslus või koosluste grupp, mis esindab organismide eluaegset kooslust (ehk liike/populatsioone, kes elasid ühes elukohas või mingis kindlas keskkonnas). Tavaliselt on algsest bioloogilisest kooslusest säilinud ainult paremini säilivad isendid või nende osad, kuna pehmed koed säilivad väga harva.
paleontoloog	paleontologist	teadlane, kes uurib kivistisi (ehk fossiile)
paleontoloogia	palaeontology	teadusharu, mis uurib minevikus elanud organismide kivistunud jäänuseid
Paleoproterosoikum	Paleoproterozoic	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - aegkond. Kuulub Proterosoikumi eooni koos talle järgnevate Meso- ja Neoproterosoikumi aegkonnaga. Paleoproterosoikum (ajalise kestusega 2500-1600 Ma (ESK-2016)) jaguneb omakorda neljaks ajastuks: Sider, Rhyac, Orosir, Stather.
Paleoproterosoikum	Paleoproterozoic	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladekond. Nii alumine kui ülemine piir on määratud numbrilise aja (GSSA: 2500 - 1600 milj.a.; ESK-2016) järgi. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Paleoproterosoikumi aegkond.
Paleosoikum	Paleozoic	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - aegkond. Kuulub Fanerosoikumi eooni koos talle järgnevate Mesosoikumi e. Keskaegkonna ning Kainosoikumi e. Uusaegkonnaga; talle eelneb Proterosoikumi eooni Neoproterosoikumi aegkond. Paleosoikum jaotub kuueks ajastuks: Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon ja Perm. Ajaline kestus 541 - 252.17 milj. a.
Paleosoikum	Paleozoic	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladekond. Nii alumine kui ülemine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP). Alumist piiri (vanus ca 541 milj.a., ESK-2016) iseloomustab jälgfossiili Trichophycus pedum esmailmumine, ülemist piiri (vanus ca 252 milj. a., ESK-2016) iseloomustab konodondi Hindeodus parvus esmailmumine. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Paleosoikumi aegkond.
paleozooloogia	paleozoology	paleontoloogia haru, mis tegeleb fossiilsete loomade uurimisega
paleoökoloogia	palaeoecology	Paleontoloogia haru, mis tegeleb mineviku eluvormide ning neid ümbritsenud keskkonna vaheliste suhete uurimisega. Informatsiooni allikaks on kivistis ja kivistist ümbritsev sete. Organismid on oma elukeskkonnaga nii füüsiliselt, keemiliselt kui bioloogiliselt kohastunud. Paleoökoloogia uurib neid kohastumisi ning organismide ja nende elukeskkonna vahelisi suhteid fossiilsete organismide puhul.
palünoloogia	palynology	tänapäevase ja fossiilse õietolmu ning eoste uurimisega (struktuur, klassifikatsioon, levik) tegelev teadusharu
paralektotüüp	paralectotype	Rahvusvahelise zooloogilise nomenklatuuri koodeksi alusel muutuvad paralektotüüpideks kõik algsed süntüübid kui nende seast on välja valitud üks lektotüüp. Paralektotüübid ei ole nimekandjad. Vt lektotüüp, süntüüp.
parastratotüüp	parastratotype	lisastratotüüp, mida autor kasutab holostratotüübis halvemini esindatud, kuid tema jaoks oluliste nähtuste illustreerimiseks
paratüüp	paratype	Termin, mida kasutatakse liikide ja teiste taksonite teadusliku nimetamise juures. Zooloogilise nomenklatuuri koodeksi alusel on paratüübiks kõik eksemplarid, mida kasutati liigi esmasel kirjeldamisel, va holotüüp.
pealenihkemurrang	thrust fault	Kerkemurrang, mille kallakusnurk on <45°
pegmatiit	pegmatite	suurte (üle 5cm), sageli ülisuurte kristallidega magmakivim, moodustab sooni, läätsi, stokke ja korrapäratuid kehi, eriti graniidi batoliitide ülaosades.
pegmatiitne staadium	pegmatitic stage	magma kristalliseerumise hilisem staadium, kui magma jääksula on rikastunud gaasisegust, millises keskkonnas kristalliseeruvad gigantokristallilised soonkivimid, pegmatiidid ja kus võivad esineda haruldased mineraalid. vt ka pegmatiit, gabropegmatiit
Pennsylvania	Pennsylvanian	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - alam-ajastu (nö Hilis-Karbon). Kuulub Vanaaegkonna Karboni ajastusse koos talle eelneva Mississippi alam-ajastuga (nö Vara-Karbon). Kestus 323.2 - 298.9 milj. a. (ESK-2016).
Pennsylvania	Pennsylvanian	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - alam-ladestu (nö Ülem-Karbon). Alumine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 323.2 milj.a. (ESK-2016)) Nevadas ning seda iseloomustab konodondi Declinognathodus noduliferus esmailmumine. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka Permi ladestu alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 298.9 milj.a. (ESK-2016)) Kasahstanis ning seda iseloomustab konodondiStreptognathodus "wabaunsensis"esmailmumine. Nime saanud USA Pennsylvania osariigi järgi.
Perm	Permian	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Paleosoikumi e. Vanaaegkonda, koos talle eelneva Karboni, Devoni, Siluri, Ordoviitsiumi ja Kambriumi ajastuga. Jaguneb kolmeks ajastikuks: Ees-Uural, Guadalupe ja Loping. Permi ajastut (kestus 298.9 - 252.17 milj. a. (ESK-2016)) iseloomustavad Pangea superkontinendi liikumine põhja suunas, klimaatilised muutused külmast soojaks, evaporiitide teke; fusuliniidsete foraminifeeride, ammonoidide, sammalloomade ja brahhiopoodide märkimisväärne mitmekesistumine; fusuliniidsete foraminifeeride, trilobiitide, rugooside ja tabulaatsete korallide, merikerade, akantoodide, rüükalade väljasuremine Permi lõpus ning sammalloomade, brahhiopoodide, ammonoidide, haide, luukalade, krinoidide, meriskorpionite, orstrakoodide ja okasnahksete tugev vähenemine Permi lõpus.
Perm	Permian	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Alumine piir, mis on ühtlasi ka Karboni ladestu ülemiseks piiriks, on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 298.9 milj.a. (ESK-2016)) Kasahstanis ning seda iseloomustab konodondiStreptognathodus "wabaunsensis" esmailmumine. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka Keskaegkonna Triiase ladestu alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 252.17 milj.a. (ESK-2016) Hiinas ning seda iseloomustab konodondi Hindeodus parvus esmailmumine. Nimetatud Permiprovintsi järgi Venemaal. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Permi ajastu.
piiristratotüüp	boundary-stratotype	kindel kihtide järjestus, mis sisaldab kahe stratigraafilise üksuse vahel asuva piiri defineerimiseks vajalikku punkti
piiterliit	piterlite	rabakivigraniidi prismaliste K-päevakivi fenokristallidega erim, milles ovoidid puuduvad.
pikriit	picrite	rohekasmust, ultraaluseline vulkaaniline v hüpabüssaalne kivim, mis sisaldab suurel hulgal oliviini, aga ka pürokseeni, biotiiti, amfibooli ja vähem kui 10% plagioklassi. IUGS klassifikatsiooni järgi sisaldab ‹53massi% SiO2 ja ›18m% MgO ning 2-3m% (Na2O+K2O)
piniit	pinite	peitkristalne, poolamorfne peamiselt muskoviidist koosnev mass, tuhmi halli, rohelise v punakaspruuni värvusega, mis on tekkinud hüdrotermaalselt Al-rikaste mineraalikordieriit, nefeliin, skapoliit spodumeen, päevakivid jt arvel vt ka agalmatoliit, pagodiit
platvorm	platform	ala kraatoni piires, kus Fanerosoikumi eelsed kivimid on kaetud fanerosoiliste settekivimitega
plutoon	pluton	Maakoores kristalliseerunud magmakolle
plutooniline kivim	plutonic rock	maapõues, magmakoldes kristalliseerunud võrdteraline, keskmise- jämekristalliline kivim
Přidoli	Přidoli	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastik. Kuulub Vanaaegkonna Siluri ajastusse koos talle eelnevate Ludlowi, Llandovery ja Wenlocki ajastikega. Ajaline kestus 423 - 419.2 milj.a.
Přidoli	Přidoli	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestik. Alumine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 423 milj.a. (ESK-2016)) Tšehhis ning seda iseloomustab graptoliidi Monograptus parultimus esmailmumine. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka Devoni ladestu alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 423 milj.a. (ESK-2016) Tšehhis ning seda iseloomustab graptoliidi Monograptus uniformis esmailmumine. Nimetatud Tšehhis Praha lähedal asuva Přídolí piirkonna järgi. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Přidoli ajastik.
Proterosoikum	Proterozoic	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus. Noorim Eelkambriumi eoon kestusega 2500-541 milj.a. (ESK-2016). Talle eelneb Arhaikumi eoon ja järgneb Fanerosoikumi eoon. Proterosoikumi eoon jaguneb kolmeks aegkonnaks: Paleo-, Meso- ja Neoproterosoikumiks.
Proterosoikum	Proterozoic	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladem. Alumine piir on defineeritud numbrilise aja järgi (GSSA, vanus 2500 milj.a.) järgi, ülemine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus 541 milj.a.) (ESK-2016, ISC-2016). Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Proterosoikumi eoon.
protoliit, moondekivimi lähtekivim	protolith	algkivim, millest on metamorfismi käigus tekkinud moondekivim
ptigmatiitkurrud	ptygmatic folds	Leukosoomi paindelised deformatsioonid migmatiidis vt migmatiit, leukosoom
põhjavee filtratsioon	groundwater movement	põhjavee liikumine veega küllastunud setete ning kivimite poorides ja lõhedes
põhjavee toitumine	recharge	protsess, mille käigus lisandub vett küllastumusvööndisse kas looduslike sademetega või veeringest
põhjaveekiht	aquifer	vett sisaldav ja andev maapõue osa, mis on piisavalt poorne ja vett läbilaskev, et põhjavesi saaks seal voolata ja sealt saaks võtta põhjavett
põhjaveekogum	body of groundwater	Põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass.
põhjaveevaru	groundwater storage	vee kogus põhjaveeressursist mida lubatakse veehaarete abil kasutusele võtta nii, et oleks tagatud põhjavee hea seisundi säilimine.
põhjavesi	groundwater	maakoore küllastumusvööndis sisalduv vesi, mis liigub raskusjõu mõjul
põiksus	unconformity	kivimkehade vahel asuv erosioonipind, oluline katkestus või lünk stratigraafilises kihtide järjestuses. Põiksuse näited: nurkpõiksus, katkestus, diasteem.
põiksusega piiratud üksus	unconformity-bounded unit	kivimkeha, mis on alt ja ülevalt piiratud spetsiifilise, olulise, eelistatavalt piirkondliku või piirkondade vahelise lüngaga stratigraafilises kihtide järjestuses. Põiksusega piiratud üksuse püstitamise ja määramise juures on diagnostiliseks kriteeriumiks kaks teda piiravat põiksust. Põiksusega piiratud üksus võib endas sisaldada teisi stratigraafilisi üksusi.
püroklastiline	pyroclastic	vulkaaniline purdmaterjal, mis on tekkinud plahvatuslike pursete produktina Osakeste suuruse järgi jagatakse püroklastiline materjal vulkaaniliseks tuhaks (osakeste läbimõõduga alla 2mm), vulkaaniliseks liivaks (läbimõõt kuni 2 mm), lapillideks (läbimõõt 2-64 mm) ja pommideks (läbimõõt üle 64 mm) vt ka vulkaaniline liiv, lapillid, vulkaaniline pomm
püroklastiline bretša, plahvatusbretša	explosion breccia	bretša, mis moodustus vulkaani plahvatuslikul purskel
püroklastiline kivim	pyroclastic rock	tsementeerunud püroklastiline materjal
rabakivi	rapakivi	porfüürilaadse struktuuriga graniidi erim, mis sisaldab ovaalseid heledate oligoklassikestadega kaaliumpäevakivikristalle ja idiomorfseid kvartsikristalle
rabakiviapliit	rapakivi aplite	peeneteraline rabakivigraniidi erim, kus praktiliselt puuduvad tumedad mineraalid
rabakivigraniit	rapakivi granite	A-tüüpi, kaaliumgraniit, mille põhimassis võib iseloomulikuna näha musta värvi ümmargust kvartsi. Rabakivigraniitide seas eraldatakse mitmeid erimeid: viiburgiiti (e.ovoidilist rabakivi), piiterliiti, porfüürilist ja apliitset rabakivigraniiti vt ka granitoid A tüüpi
rabakiviporfüür	rapakivi porphyry	rabakivigraniidi porfüüriline erim, kus põhimassis esinevad hajutatult kaaliumpäevakivi fenokristallid
rahvusvaheline zooloogilise nomenklatuuri koodeks	International Code of Zoological Nomenclature	taksonite teadusliku nimetamise süsteem, mis hõlmab endas reegleid ja tavasid teaduslike nimede moodustamiseks ning nende käsitlemiseks
raudmeteoriit	iron meteorite	meteoriit, mis koosneb peamiselt Fe ja Ni tahkest lahusest. vt. Widmanstätteni struktuur.
reovesi	wastewater	üle kahjutuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või saastunud sademevesi
Rhyac	Rhyacian	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Paleoproterosoikumi aegkonda koos talle eelneva Sideri ja järgnevate Orosir ja Stather ajastutega. Rhyaci ajastu ajaline kestus on 2300-2050 milj.a. (ESK-2016).
Rhyac	Rhyacian	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Nii alumine kui ülemine piir on määratud numbrilise aja (GSSA, 2300-2050 milj.a. (ESK-2016)) järgi. Ladestut iseloomustavad kihilised intrusioonid (laava kihid), millest tuntuim on Bushveldi kompleks. Nimetus on tuletatud sõnast rhyax, mis tähendab laavavoolu. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Rhyaci ajastu.
Richteri skaala	Richter scale	maavärina võimsuse hindalmise skaala, kus mõõtühikuks on magnituud
rift	rift	maakoore venituspinge piirkonnas piki normaalmurranguid tekkiv ulatuslik alang ehk laskunud maakoore plokk
riftiorund	rift valley	piklik negatiivne pinnavorm, mis võib tekkida riftistruktuuri kohale
rõhtsiht	strike	murrangupinna ja horisontaaltasapinna lõikumisel tekkiv kujuteldav joon murrangu pinnal, mille väärtust mõõdetakse asimuudina põhjasuuna suhtes
rüoliit	rhyolite	Graniidi vulkaaniline analoog, milles klaasjas põhimassis levivad tüüpiliselt kvartsi, päevakivi ja biotiidi fenokristallid. IUGS kvalifikatsiooni järgi Q=20-60%, P=10-65%.
seimogramm	seismogram	seismomeetriga registreeritud ja graafiliselt joonistatud võngete jada
seismiline laine	seismic wave	tekib kivimite elastse deformeeriumise laineliselt levikul maapinnas
seismograaf	seismometer	mõõteseade maavärinate registreerimiseks
seritsiidistumine	sericitization	hüdrotermaalne v metamorfne protsess, mis seisneb seritsiidi (so. peeneliblelise muskoviidi) moodustumises ja arenemises teiste, Al-rikaste mineraalide (päevakivid jt) arvel.
serpentiniit	serpentinite	rohekas, ussinahka meenutava värvusega, sageli laiguline kivim, mis koosneb peamiselt serpentiini rühma mineraalidest antigoriidist, krüsotüülist e serpofüüdist ja on tekkinud Fe-Mg silikaatsete mineraalide (oliviin jt.) hüdrotermaalsel moondel, teisejärgulistest mineraalidest on tavalise talk ja kloriit
sete	sediment	tahketest osakestest koosnev materjal, mis tekib kivimite murenemisel, vulkaanipurskel, organismide jäänustest, keemilisel või biokeemilisel teel sadenemisel; kandub edasi tuule, vee või jää mõjul ning setib ja kuhjub lmaismaal või veekogus
settekiht	stratum	kihilise ehitusega settekeha, mis eristub teda ümbritsevatest settekehadest litoloogiliste tunnuste või omaduste tõttu (ld. k stratum, mitmuses strata).
settekivim	sedimentary rock	kivim, mis tekib setete tihenemisel ja kivistumisel
Sider	Siderian	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Paleoproterosoikumi aegkonda koos talle järgnevate Rhyac, Orosir ja Stather ajastuga. Sideri ajastut (kestus 2500-2300 milj.a. (ESK-2016)) iseloomustab laialdane vöödiliste rauaformatsioonide (BIF) moodustumine.
Sider	Siderian	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Nii alumine kui ülemine piir on määratud numbrilise aja (GSSA, 2500-2300 milj.a. (ESK-2016)) järgi. Iseloomulikuks on laialdane vöödiliste rauaformatsioonide (ingl. banded iron formations, BIF) esinemine. Nimetus on tuletatud sõnast sideros, mis tähendab rauda. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Sideri ajastu.
silikaatne kivim	siliceous rock	Silikaatsetest mineraalidest koosnev kivim
sill	sill	plaatjas intrusiivne kivimkeha, mis lasub paralleelselt settekivimite kihilisuse v metamorfsete kivimite kildasusega
sillimaniitkvartsiit	sillimanite quartzite	granuliitse metamorfismi läbi teinud savikas liivakivi, millest moodustus oluline kogus (kuni 20%) sillimaniiti vt ka kvartsiit
Silur	Silurian	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Paleosoikumi e. Vanaaegkonda koos talle eelnevate Kambriumi ja Ordoviitsiumi ning järgnevate Devoni, Karboni ja Permi ajastutega. Siluri ajastu jaguneb neljaks ajastikuks: Llandovery, Wenlock, Ludlow, Přidoli. Siluri ajastut (kestus 443.8 - 419.2 milj. a. (ESK-2016)) iseloomustab kiire bioloogilise mitmekesisuse taastumine pärat Ordoviitsiumi lõpu väljasuremissündmust, tugevalt muutlik kliima, eustaatilised mereveetaseme kõikumised, väiksemaskaalaline väljasuremine, maismaa asustamine, Iapetuse ookeani sulgumine, Rheici ookeani kitsenemine ning lõunapooluse liikumine üle Gondwanal asuba Lõuna-Ameerika ja Lõuna-Aafrika.
Silur	Silurian	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Alumine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 443.8 milj.a. (ESK-2016)) Šotimaal ning seda iseloomustab graptoliidi Akidograptus ascensus esmailmumine. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka Devoni ladestu alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 419.2 milj.a. (ESK-2016) Tšehhis ning seda iseloomustab graptoliidi Monograptus uniformis esmailmumine. Nimetatud Walesi muistse hõimu Silures järgi. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Siluri ajastu.
spiliit	spilite	hüdrotermaalselt moondunud basalt, tavaliselt mandlikiviline, kus päevakivid on albiidistunud, koos kloriidi, epidoodi, kaltsedoni, preniidi jt tekkega, sageli esinevad veealustes laavavooludes padilaavadena
spilitisatsioon	spilitization	basaldi hüdrotermaalne albiit-kloriidistumine spiliidiks
spinifeks struktuur	spinifex texture	komatiitides esinev, laava kiirel jahtumisel tekkinud kivimi struktuur, milles oliviin on kristalliseerunud sulgjate, skeletjate kristallidena
Stather	Statherian	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Paleoproterosoikumi aegkonda koos talle eelnevate Sideri, Rhyaci ja Orosiri ajastuga. Statheri ajastut (kestus 1800-1600 milj.a. (ESK-2016) iseloomustab laialdane kratoniseerumine ja kraatonite stabiliseerumine.
Stather	Statherian	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Nii alumine kui ülemine piir on määratud numbrilise aja (GSSA, 1800-1600 milj.a. (ESK-2016)) järgi. Nimetus on tuletatud sõnast statheros, mis tähendab stabiilset, kindlat. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Statheri ajastu.
Sten	Stenian	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Mesoproterosoikumi aegkonda koos talle eelnevate Ectasi ja Calymmi ajastutega. Steni ajastul (kestus 1200-1000 milj.a. (ESK-2016) olid orogeneetiliselt aktiivsed platvormidevahelised kitsad polümetamorfsed vööd.
Sten	Stenian	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Nii alumine kui ülemine piir on määratud numbrilise aja (GSSA, 1200-1000 milj.a. (ESK-2016)) järgi. Nimetus on tuletatud sõnast stenos, mis tähendab kitsast. Ladestut iseloomustavad kitsad tugeva moonde vööd. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Steni ajastu.
stratigraafia	stratigraphy	geoloogia valdkond, mis selgitab maakoore koosseisu kuuluvate kivimite ja setendite ruumilist levikut ning omavahelisi suhteid. Tuletatud sõnadest stratum (ld. k.) ja graphia (kr. k.).
stratigraafia	stratigraphy	geoloogia valdkond, mis selgitab maakoore koosseisu kuuluvate kivimite ja setendite ruumilist levikut ning omavahelisi suhteid. Tuletatud sõnadest stratum (ld. k.) ja graphia (kr. k.).
stratigraafiline klassifikatsioon	stratigraphical classification	maakoort moodustavate kivimite ja setendite grupeerimine üksusteks
stratigraafiline nomenklatuur	stratigraphic nomenclature	stratigraafilistele üksustele omistatud nimede süsteem
stratigraafiline üksus	stratigraphic unit	kivimkeha, mille levikut saab piiritleda tema litoloogilise koostise (litostratigraafiline üksus), fossiilide sisalduse (biostratigraafiline üksus), tekkeaja (kronostatigraafiline üksus) või muude omaduste alusel
stratotüüp	stratotype	... kivimite või setendite kindel kihiline järjestus, mida on kasutatud stratigraafilise üksuse või tema piiride defineerimiseks ja iseloomustamiseks
stromatoliit	stromatolite	Karbonaatsed kihilised moodustised. Tekkinud mikroobse (eelkõige tsüaanobakterite) tegevuse tulemusel. Teada alates Arhaikumist. Tänapäevased stromatoliidid esinevad nt Austraalias (Shark Bay). Eestis suhteliselt levinud kivististena Saaremaa Siluris.
struktuur	texture	kivimi siseehituse tunnuste kogum, mis on tingitud tema koostisosade suurusest, kujust, vastastikusest asetusest ja kontaktidest, hulgalistest suhetest
struktuurne bassein	structural basin	Ulatuslik, põhiplaanis ovaalse kujuga sünekliis
S-tüüpi granitoid	S-type granitoid	graniitne kivim, mis on kristalliseerunud settekivimite ülessulamisel tekkinud magmast.
sulfiid-grafiit-biotiitgneiss	sulfide-graphite-biotite gneiss	must v tumehall gneiss, mis sisaldab kuni 10% grafiiti ja Fe sulfiide ja kus lisaks biotiidile (6-20%), võib esineda veel kordieriiti, granaati jt mineraale; tekib orgaanilist ainet sisaldavate setete moondel
suprakrustalne kivim	supracrustal rock	maakoorepealse tekkega so. setteline v vulkaaniline kivim. vt ka infrakrustalne kivim
suure kaldnurgaga murrang	high angle fault	kaldmurrang, mille kaldenurk on >45°
süeniit	syenite	graniidile sarnase koostisega magmaline süvakivim, milles aga erinevalt graniidist puudub kvarts IUGS klassifikatsioon järgi Q=0-5 ja P=10-35
süeniitporfüür	syenite-porphyry	porfüürilise struktuuriga soonkivimiline süeniit.
sünekliis	syneclise	regionaalne nõgus vajunud aluskorraga sturktuur platvormil, mille keskosas võib settelise pealiskorra paksus küündida mitmete kilomeetriteni.
sünklinaal	syncline	maakoore kihtide (kausjas) kurd kumerusega allapoole, mille tuumas asuvad nooremad kivimid kui kurru tiibadel
süntüüp	syntype	Zooloogilise nomenklatuuri koodeksi alusel on süntüüpideks kõik eksemplarid tüüpseerias, kus holotüüpi ei ole määratud. Süntüübid on siis kollektiivselt nimekandjaks.
šungiit	shungite, schungite	kõva, tahke kivisöe taoline amorfne v nõrgalt kristalliseerunud peaaegu puhas süsiniku mass, moodustab kihte ja lasundeid Proterosoikumi kristalsetes kiltades, struktuurilt lähedasem antratsiidile kui grafiidile, kuigi sisaldab hajutatud grafiidi suletisi, leidub Karjalas, Venemaal, Soomes ja mujal vt ka vt ehe süsinik
taksoni esinemistsoon	taxon range zone	Kihtide hulk esindamaks mingi kindla taksoni eksemplaride stratigraafilise ja geograafilise leviku teadaolevat vahemikku. Tegu on antud taksoni ruumilise levikuga kõigi nende läbilõigete ja paljandite summa (korrelatsiooni) järgi, kus ta on määratud...
tase	horizon	stratigraafilises järjestuses kindlat positsiooni omav vahekiht või -pind. Taseme tüüp (kategooria) näidatakse ära vastava eessõnaga (nt litotase e litomarker, biotase e biomarker, kronotase e kronomarker jne).
tektoonika	tectonics	geoloogia haru, mis uurib Maa ja maakoore struktuuri arenemise ajalugu ja maakoore liikumiste põhjusi ning seaduspärasusi;
tektooniline jõud	tectonic	jõud, mis kutsub esile tektoonilisi liikumisi ja põhjustab maakoore deformatsioone
tektooniline liikumine	tectonic movement	Maa sisejõududest (protsesside energia) tingitud kivimimassi liikumine litosfääris
Terre-Neuve	Terreneuvian	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastik. Kuulub Kambriumi ajastusse koos talle järgneva Ajastik 2, Ajastik 3 ja Furongi ajastikuga. Ajaline kestvus 541 - ca 521 milj. a. (ESK-2016)
Terre-Neuve	Terreneuvian	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus. Kambriumi ajastu esimene (kõige vanem) ajastik. Alumine piir, mis on ühtlasi ka Kambriumi ajastu, Paleosoikumi aegkonna ja Fanerosoikumi eooni alumiseks piiriks, on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 541 milj.a. (ESK-2016)), ülemine piir on hetkel kinnitamata. Nimetus tuleneb Newfoundlandi 17. sajandi prantsuse koloonia ametlikust nimest "Terre Neuffve". Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Terre-Neuve ajastik.
tihenemine	consolidation	pehme ja kobeda materjali kõvaks ja tihedaks muutumise protsess
toleiitbasalt, subleeliseline basalt	tholeiite	Laialt levinud basalt, milles esineb monokliinne pürokseeen ja aluseline plagioklass koos rombilise pürokseeni ja mõnikord ka oliviiniga. Keemilise koostise ümberarvutus annab normatiivse hüpersteeni või kvartsi.
toleiitne magmakivimite seeria	tholeiitic magma series	magmakivimite seeria, millele on iseloomulik ränisisalduse tõusuga rikastumine Fe-st, mis väljendub kolmnurkdiagrammil AFM
Ton	Tonian	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Neoproterosoikumi aegkonda koos talle eelnevate Krüogeeni ja Ediacara ajastutega. Talle järgneb Mesoproterosoikumi aegkonna Steni ajastu.Toni ajastut (kestus 1000-~720 milj. a. (ESK-2016) iseloomustab jätkuv platvormide laienemine, millele järgneb polümetamorfsete vööde lõplik kratoniseerumine.
Ton	Tonian	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Nii alumine kui ülemine piir on määratud numbrilise aja (GSSA, 1000-~720 milj. a. (ESK-2016)) järgi. Nimetus on tuletatud sõnast tonas, mis tähendab venitamist. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Toni ajastu.
tonaliit	tonalite	keskmise koostisega magmakivimite rühma süvakivim, kus IUGS klassifikatsiooni järgi Q=20-60 ja P≥90. Kvartsdioriidi sünonüüm
trahhüandesibasalt	basaltic trachyandesite	leeliseline vulkaaniline kivim, mis IUGS klassifikatsiooni järgi jääb koostiselt trahhübasaldi ja trahhüandesiidi vahele
transformne murrang	transform fault	nihkemurrang ookeani keskahelikus risti helikuga
travertiin	travertine	poorne, peamiselt kaltsiumkarbonaadist koosnev sete, mis sadestub lubjarikka vee väljumiskohta
Triias	Triassic	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Mesosoikumisse e. Keskaegkonda koos talle järgneva Juura ja Kriidi ajastuga. Jaguneb kolmeks ajastikuks: Vara-, Kesk- ja Hilis-Triias. Triiase ajastut (kestus 252.17 - 201.3 milj. a. (ESK-2016)) iseloomustavad järkjärguline taime- ja loomarühmade taastumine pärast Permi lõpu väljasuremist; Hilis-Triiases hakkasid maismaaökosüsteemides domineerima dinosaurused
Triias	Triassic	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Alumine piir, mis on ühtlasi ka Vanaaegkonna Permi ladestu ülemiseks piiriks, on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 252.17 milj.a. (ESK-2016)) Hiinas ning seda iseloomustab konodondi Hindeodus parvus esmailmumine. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka järgneva Juura ladestu alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 201.3 milj.a. (ESK-2016) Austrias ning seda iseloomustavad ammoniidi Psiloceras spelae tirolicum ja aragoniitse foraminifeeri Praegubkinella turgescens ilmumine. Nimetatud kolme Lõuna-Saksamaal ladestule iseloomuliku kivimitüübi alusel (tri = kolm). Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Triiase ajastu.
troktoliit	troctolite	plagioklass-oliviinne gabroid. IUGS klassifikatsiooni järgi aluseline plutooniline kivim, kus pl=10-90% ja px‹5%
trondjemiit	trondhemite	granitoidne süvakivim, mis koosneb peamiselt kvartsist, oligoklassi koostisega plagioklassist ja vähesest biotiidist ilma või koos leelispäevakiviga; plagioklassgraniidi ja heleda tonaliidi sünonüüm.
tsoon	zone	stratigraafilisel klassifikatsioonil eristatav väikseim kivimkeha. Tsooni tüüp näidatakse ära vastava eessõnaga (nt litotsoon, biotsoon, kronotsoon jne).
tsoonula	zonule	biotsooni või alambiotsooni alajaotus. Mõiste kasutamist on soovitav vältida.
tsunaami	ysunami	merealuse maavärina tekitatud kõrged lained, mis madalasse vette jõudes võivad kasvada kümnete meetrite kõrguseks
tuff, vulkaaniline tuff	volcanic tuff	kõvastunud v tsementeerunud vulkaaniline tuhk
tuffbretša	tuff breccia	püroklastiline bretša, mis koosneb enamvähem ühesugustes kogustes vulkaanilisest tuhast, lapillidest ja suuremamõõdulise vulkaanilise materjali fragmentidest
tuffiit	tuffite	settelist purdmatejali sisaldav tuff
tufflaava	tufflava	vulkaanist väljarullunud lõõmpilve aines, millel on nii püroklastilisele lasundile kui laavavoolule iseloomulikke jooni. Sün. paakunud tuff, ignimbriit
tuffliivakivi	tuffstone	liivakivi, mis sisaldab liiva terasuurusega püroklastilist materjali
tühi vahemik	Barren interval	stratigraafiline vahemik ilma läbilõigetes tavapäraste fossiilideta
tüüpala	type area	stratotüüpi või tüüpleiukohta ümbritsev piirkond, kus levib samasugune kivimite või setendite järjestus
tüüpleiukoht	type locality	tüüpläbilõike (stratotüübi) geograafiline asukoht (nimi tuletatakse vastavast kohanimest)
urtiit	urtite	leeliseline leukokraatne ijoliidi seeria kivim, mis koosneb peamiselt nefeliinist ja 0-30% tumedatest mineraalidest, peamiselt ägiriinist ja apatiidist, IUGS klassifikatsiooni järgi plutooniline kivim, kus F=60-100%, M‹30%
vabakasutusega litostratigraafilised üksused	informal lithostratigraphic unit	ebapiisavalt kirjeldatud litostratigraafiline üksus, millele on omistatud nimi
veeand	water yield	veega küllastunud pinnase omadus ära anda gravitatsioonilist vett, mis füüsikalises mõttes on vabalt väljavoolava vee mahu suhe kivimi kogumahusse, tähistatakse μ
veehaare	intake	ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist
veejuhtivus	hydraulic conductivity	kivimite veeläbilaskvust iseloomustav kiiruse dimensiooniga (tavaliselt m/d) suurus.
veepide	aquiclude	kivimikiht, mis ei lase vett läbi
Wenlock	Wenlock	Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastik. Kuulub Vanaaegkonna Siluri ajastusse koos talle eelneva Llandovery ja järgnevate Ludlowi ja Přidoli ajastikega. Ajaline kestus 433.4 - 427.4 milj.a.
Wenlock	Wenlock	Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestik. Alumine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 433.4 milj.a. (ESK-2016)) UK-s. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka Ludlowi ladestiku alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 427.4 milj.a. (ESK-2016) UK-s ning seda iseloomustab graptoliidi Saetograptus (Colonograptus) varians esmailmumine. Nimetatud tüüpala järgi Wenlock Edges Inglismaal (Walesis). Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Wenlocki ajastik.
verliit	wehrlite	peridotiit, mis koosneb peamiselt oliviinist ja klinopürokseenist, IUGS klassifikatsiooni järgi plutooniline kivim, mille M›90%, ol‹5% ning opx ja cpx‹90%
vertikaalsihiline murrang	dip-slip fault	murrang, mille puhul murranguplokid on nihkunud piki vertikaalset või kallutatud murrangupinda risti selle rõhtsihiga
Widmanstätteni struktuur	Widmanstätten structure	Raudmeteoriidi poleerpinda kontsentreeritud lämmastikhappega söövitades sinna ilmuv ribalis-võrgustikuline Fe ja Ni lagunenud tahke lahuse struktuur
viiburgiit	viborgite	rabakivigraniit arvukate K-päevakivi ovoididega, mida ümbritsevad plagioklassist ääred, rabakivigraniidi erim, eriti tüüpiline Viiburi plutoonile
vool	flow	vulkaaniline kivimkeha, mis on teistest eristatav tekstuuri, koostise vm objektiivsete tunnuste järgi. Voolu määratlemine ja nimetamine ametliku litostratigraafilise üksusena on lubatud vaid juhul, kui ta on selgelt määratav ja laia levikuga.
vulkaan	volcano	lõõr, harvem lõhe maapõues mida mööda purskub maapinnale magma, gaase, tuhka, milline protsess loob enamasti koonusekujulise mäe
vulkaani kaldeera	caldera	ulatuslik vulkaaniline depressioon, enamvähem ümargune v ovaalne, mille diameeter on mitu korda suurem kui selle sees olevaatel kraatritel v kraatril, kaldeera nõlvad võivad olla erineva kallakusega ja põhja kuju väga erinev
vulkaani plahvatusindeks	volcanic explosivity index (VEI)	Plahvatusliku vulkaanipurske parameeter, mis peegeldab purskematerjali mahtu ja purskesamba kõrgust
vulkaanide ahelik	volcanic chain	jooneline vulkaanide paigutus, mis on seotud peamiste tektooniliste murranguvöönditega [Ida-Aafrika riftivöönd]
vulkaanijärv, kraatrijärv	volcanic lake	kustunud v ajutiselt aktiivsuseta vulkaani kraatris moodustunud järv, kus vesi võib olla ohtlikult väävelhappelise koostisega
vulkaaniline kivim	volcanic rock	kivim, mis on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel: laavakivim, püroklastiline kivim
vulkaaniline konglomeraat	volcanic conglomerate	konglomeraat, mis koosneb ümardatud vulkaanilise päritoluga osakestest
vulkaaniline liiv	volcanic sand	konsolideerumata liivaterade suurusega ja vulkaanilise päritoluga setted
vulkaaniline pomm	volcanic bomb	vulkaaniline purdmaterjal osakeste läbimõõduga üle 64 mm vt püroklastiline materjal.
vulkaaniline tuhapilv	volcanic ash cloud	happelise ja keskmise koostisega magmavulkaanide purskel heidetakse tavaliselt õhku suur kogus tuhka, mis moodustab sageli mitmekümne km kõrgusele tõusva tuhapilve, temperatuur tuhapilve sees tõuseb kuni 1000○ C ja see kujutab suurt ohtu kõigele elavale
vulkaanilised gaasid	volcanic gases	vulkaaniliste pursete ajal eralduvad õhku magmas lahustunud gaasilised ained, millest umbes 90% moodustab veeaur, teistest gaasidest esinevad CO2, SO2 (kõrge temperatuuri juures), H2S (madala temperatuuri juures), HCl, vaba lämmastik jt
vulkaanipurse	volcanic eruption	sõltuvalt vulkaani aktiivusest ja magma koostisest võivad pursked olla plahvatuslikud - suure püroklastilise materjali ja tuha sisaldusega (happeline magma) v laavavoolulised, (vähese gaasi ja kõrge temperatuuriga aluseline magma)
vulkaankaar	volcanic arc	tavaliselt kaarekujuline vulkaanide vöönd subduktsioonivööndi peal
vulkanism	volcanism	protsessid, mille tulemusena magma ja sellega seotud gaasid heidetakse välja maapinnale ning atmosfääri
vulkanoloogia	volcanology	geoloogia haru, mis uurib vulkanismi, magma tekkimise ja arengu seaduspärasusi ning purskesaadusi, nii kaasaegseid kui ka kogu geoloogilise aja vältel tekkinuid
väikese kallakusnurgaga murrang	low angle fault	Kaldmurrang, mille kaldenurk on <45°.
ühe tiivaga kurd	monoclinal fold	kurd, mis on tekkinud kristalse aluskorra plokilise liikumise tulemusena platvormse ala settekompleksis.
üksusstratotüüp	unit-stratotype	kihiline stratigraafilise üksuse tüüpläbilõige (vahemik), mis on standardiks selle üksuse defineerimisel ja iseloomustamisel
ülang	horts	maakoore venituspingete piikonnas kerkinud ala, mis külgneb normaalmurrangutega
ülavesi	perched groundwater	ajutiselt sademete või lumesulamise järgselt aeratsioonivöö veega küllastunud osas leviv gravitatsiooniliselt vaba vesi
ülembiotsoon	superbiozone	kahe või enama biotsooni kooslus, mida ühendavad biostratigraafilised tunnused
ülemkihtkond	supergroup	külgnevate ja üksteisega sarnaste kihtkondade (või kihtkondade ja kihistute) kogum
ülemlade	superstage	kronostratigraafiline üksus, mis hõlmab mitut naaberladet; geokronoloogiliseks vasteks on ülemiga

Vastused puuduvad