Britannia kuulub Mandri-Euroopaga arvatust rohkem kokku
Brexit kulgeb juba niigi raskelt, aga nüüd tuleb lisaks kõigele veel välja, et Inglismaa ja Mandri-Euroopa on iidsetest aegadest saati lausa geoloogiliselt ühte köidetud. Terve Cornwalli krahvkond ja Devoni krahvkonna lõunaosa on geoloogiliselt hoopis Prantsusmaa.
Asjaolude mõistmiseks tuleb minna 400 miljonit aastat tagasi, mil maakera suurim manner oli Gondwana. Peale selle leidus veel väiksemaid mandreid nagu Laurentia, millest tänaseks on saanud peamiselt Põhja-Ameerika, Avalonia, mis ilmutab end tänapäeval nii Kanadas kui ka Euroopas, ja muide ka Baltica ehk maakooretükk, mille peal on tänapäeval Eesti. Kuid jätame Baltica praegu kõrvale, sest jutt on Briti saartest.
Teatakse, et umbes 400 miljonit aastat tagasi põrkusid omavahel kokku Laurentia ja Avalonia mandrid. Kokkupõrkevöönd asus muu hulgas ka tänase Suurbritannia kohal. Üldistatult võib öelda, et Šotimaa pärineb Laurentiast, Inglismaa ja Wales aga Avaloniast.
Mida aga seni ei teatud, on see, et osa Lõuna-Inglismaast nagu Cornwall ja Lõuna-Devon võivad pärineda hoopis kolmandast maakooretükist nimega Armorica, millest on kujunenud suur osa Mandri-Euroopat, sealhulgas Prantsusmaa.
Arjan Dijkstra Plymouthi Ülikoolist ja ta kolleegid jõudsid sellisele järeldusele, kui uurisid Suurbritannia edelaosa vulkaanilisi kivimeid ja avastasid, et teatud tinglikust joonest lõuna pool eristub kivimite isotoopne koostis selgelt ülejäänud Briti saartest.
Nad väidavad ajakirjas Nature Communications, et sellest joonest lõuna poole jääbki kunagine Armorica.Seni on teadlased eeldanud, et Avalonia ja Armorica piir jääb La Manche'i väina alla, mis tundus pealtnäha kõige loogilisem, kuid nagu nüüd taas veenduda võime, ei maksa tundumine teaduses lõppkokkuvõttes midagi.
Esialgne uudis ilmus teadusportaalis ERR Novaator
Autor: Priit Ennet
Toimetas: Sander Olo
Teatakse, et umbes 400 miljonit aastat tagasi põrkusid omavahel kokku Laurentia ja Avalonia mandrid. Kokkupõrkevöönd asus muu hulgas ka tänase Suurbritannia kohal. Üldistatult võib öelda, et Šotimaa pärineb Laurentiast, Inglismaa ja Wales aga Avaloniast.
Mida aga seni ei teatud, on see, et osa Lõuna-Inglismaast nagu Cornwall ja Lõuna-Devon võivad pärineda hoopis kolmandast maakooretükist nimega Armorica, millest on kujunenud suur osa Mandri-Euroopat, sealhulgas Prantsusmaa.
Arjan Dijkstra Plymouthi Ülikoolist ja ta kolleegid jõudsid sellisele järeldusele, kui uurisid Suurbritannia edelaosa vulkaanilisi kivimeid ja avastasid, et teatud tinglikust joonest lõuna pool eristub kivimite isotoopne koostis selgelt ülejäänud Briti saartest.
Nad väidavad ajakirjas Nature Communications, et sellest joonest lõuna poole jääbki kunagine Armorica.Seni on teadlased eeldanud, et Avalonia ja Armorica piir jääb La Manche'i väina alla, mis tundus pealtnäha kõige loogilisem, kuid nagu nüüd taas veenduda võime, ei maksa tundumine teaduses lõppkokkuvõttes midagi.
Esialgne uudis ilmus teadusportaalis ERR Novaator
Autor: Priit Ennet
Toimetas: Sander Olo
Vastused puuduvad