Geoloogid vallutasid Porkuni

Eesti Geoloogia Seltsi poolt eestveetu leidis toetust Hasartmängumaksu Nõukogu ning mitmete era- ja avaliku sektori asutuste poolt, ent suurima panuse ürituse toimumisse andsid siiski kokkutulnud ise, kes oma isikliku raha, aja, jõu ja teadmiste abil kõik plaanitu teoks tegid.

Sõnadelt tegudele

Suveseminar sai üritusena sama mitmekülgne, kui on geoloogia teadusena – siin sai huviline soovi korral ühiskondlikult kasulikus vormis muskleid punnitada ning suuri puidu-, pinnase- ja kivimassiive liigutada, aga leidus võimalusi ka rahulikumas vormis omi oskusi maailmale jagada. Sestap asuski mitukümmend tulisemat-tugevamat geoloogiahuvilist pärast suveseminari stardipaugujärgseid tervitussõnu ja -suppi hoogsalt vormistama seda, millega Tamsalu valla väike ekskavaator eelmisel päeval vaikselt algust oli teinud – andma Ülem-Ordoviitsiumi Porkuni lademe stratotüüppaljandile tagasi tema väärikas kivimiline nägu. Lisaks suundus hulk paleontoloogiahuvilisi Porkuni paemuuseumisse, kus asuti määrama ja süstematiseerima sealse kogu seni nimetuid fossiile ja kivimipalu.

Porkuni järve kaldal oli avatud ehiskivitöötuba. Seal toodi spetsiaalseid nippe ning tehnoloogilisi vigureid kasutades välja kivi ilu. Samal ajal toimus kõigi nende ettevõtmiste ja Porkuni maalilise järve saarte ning kallaste vahel geoloogia populariseerimise ekskursioon, kuhu kutsutud Lääne-Viru õpetajad, giidid ning mitmed muudki huvilised tundsid rõõmu mõnusast kulgemisest ja ilusast ilmast.

Kõige käegakatsutavam osa tehtust olid kindlasti Porkuni paljandi korrastamistalgud. Kahe päeva jooksul korrastati paljand (mis on üks rikkamaid Ordoviitsiumi lõpu fossiillide leiukohti maailmas) ja seda ümbritsev ala. Paljand oli viimastel aastakümnetel juba nii vahvasti loodusega ühte sulandumas, et ka sealne rikkalik lubjakivipaljandi-lemb ökosüsteem hakkas samuti tasahilju „võsastuma“. Võib-olla tundub kangi, labida ja survepesuriga sammalde ja samblike populatsioonile restart'i tegemine kõrvaltvaatajale esimese hooga törtsu julm ettevõtmine, aga selle tarvis hangitud eksperthinnangud bioloogidelt ning Keskkonnaameti luba kinnitasid ettevõtmise otstarbekust ja andsid paljandi kivimite taasavamisele rohelise tule.

Reedel eemaldati paljandilt ekskavaatoriga rusukaldeline osa ning langetati mõned väsinud puud paljandi servalt. Laupäeval asusid talgulised langetama võsa, koguma järgatud puitmaterjali ning teisaldama rusukaldest pinnast. Pärast mitmetunnilist tööd anti survepesuriga viimane lihv Porkuni paljandis „pesitseva“ kärgkoralli (Mesofavosites dualis Sokolov) holotüübile ja paljandi alumise osa massiivsele lubjakivile. Samal ajal toimetas paljandi ülaosas talguliste ehitustiim, kes paigaldas paljandi serva ette turvapiirde. Sellega oli praktiline talguosa läbi saanud ning tasahilju liiguti Porkuni järve äärde seminarialale.

Seminaridest

Seminariala koosnes seminaritelgist, saunatelkidest ning telkimisalast. Õhtuse sessiooni käigus said huvilised kuulata ettekandeid Porkuni lademe globaalsest perspektiivist, paekivist kui ehituskivist ja Eesti stratotüüppaljandite hetkeseisukorrast. Osa saadi ka hilisõhtul saunatelgi kõrval korraldatud kerisekivide workshop'ist, mis leidis lühendatud vormis kajastust ka Kanal 2 „Suvereporteris“.

Meelelahutusliku poole eest hoolitsesid geopunki viljeleva ansambli Eterniit vähendatud koosseis ning traditsiooniline oksjon, mis kujunes üheks laupäevaõhtuseks tipphetkeks. „Tubased tegevused“ lõpetas reisifilm „Hiina“, misjärel leidis igaüks endale tegevust juba vastavalt oma äranägemisele – kes saunas leilitades, kes lõkke ääres mõtteid mõlgutades ja kitarri plõnnides. „Töö sektsioonides“ kestis varaste hommikutundideni.

Uuel päeval uued asjad

Pühapäevahommik ajas aga juba kell 10 uutele tegudele. Anti start orienteerumisvõistlusele „Orienteerumine on rohkem kui elu“, kus sai tutvuda nii Porkuni ajaloo, legendide kui ka geoloogiliste objektidega. Osalised läbisid rada igaüks vastavalt oma eelistustele ja võimetele. Enamus osalejatest võttis retke ette rahulikus jalutustempos, ent mõned ei olnud võistlusele nalja tegema tulnud. Esimesena tuiskas raja läbi Kalev Kallemets, kes aga komistas ühel orienteerumisjärgsel lisaküsimusel, mistõttu kuulutati võitjaks raja mõned minutid aeglasemalt läbinud Siim Ots.

Keskpäeval koguneti seminaritelki, kus veedeti poolteisttunnike vaagimaks, kui „roheline“ (või mis värvi üleüldse?) saab tänapäeval olla geoloog energeetika-, taristu- ja keskkonnateemadel kaasa rääkides. Juttu tuli nii Nabalast, Rail Balticust, põlevkivist kui ka geoloogia olemusest üldisemalt.

Pärast lõunasööki tõmmati lõpuks üritusele Geoloogide Suveseminar 2017 joon lõplikult alla ning üks tegus, nägus ja põnev nädalavahetus oligi lõpukorrale jõudnud. Suveseminar tõestas, et kui on pisutki tahtmist ja pealehakkamist, võib saavutada väga palju. Leidke ka Teie oma tee Porkunisse ja vaadake, mis geoloogid Paemuuseumis ja Porkuni paljandis korda saatsid! Sestap jätamegi seda artiklit lõpetama video laupäevase paljandipuhastamise lõpuminutitest, mil generaatori- ja survepesurimüra taustal võtab paljandis tehtud tööd kokku Marko Pomerants:

Ma mõtlesin, et mida te siin nüüd ikka teete, et suur hulk rahvast ja... (heh)... Aga näe...

Ürituse toimumisele panid õla alla