Geoloogide aprillikonverentsil osales üle 150 geoloogi

Aprill on geoloogide jaoks oluline kuu, mil tehakse kokkuvõtteid seni tehtust enne peagi algavat välitööde hooaega. Aprillikonverentse peeti ka aastaid tagasi, seekordne aga, mida võib pidada taaselustatud traditsiooni alguseks, tõi kohale üle 150 geoloogi ülikoolidest, geoloogiateenistusest, riigiasutustest ja ettevõtetest.

Oma avaettekandes geoloogia arengust maailmas, Euroopas ja Eestis tõi EGEOSe president Erik Puura välja, et vastavalt rahvusvahelistele prognoosidele on vajadus geoteadlaste järele kiiresti kasvamas. Selle põhjusteks on vajadus uute vastutustundlike energialahenduste ja ressursikasutuse viiside järele, geoloogiliste teadmiste tõusev roll keskkonnakaitses ning kestliku maakasutuse areng. Erinevate organisatsioonide geoloogide ühiseks ülesandeks on näha ajas ette, missuguseid teadmisi ja oskusi on tulevikus vaja.
Rohepöörde plaanide tegemisel on maapõueressursside kättesaadavust meeletult alahinnatud. Kui inimkond ei suuda uusi maardlaid kasutusele võtta, jätkub kriitilisi toormeid vaid kõige kiirematele ja rikkamatele. Nii võivad kujuneda tehnoloogilised oaasid, mille kliimamõju on viidud minimaalseks, kuid Maa kui globaalse süsteemi kliimale ja keskkonnale on need lahendused ebapiisavad.

Seekordne aprillikonverents keskendus meregeoloogia, maapõueressursside ja geoloogilise pärandi säilitamise teemadele.
Läänemere geoloogia muutub järjest olulisemaks teemaks. Läänemeri on väga ohustatud ökosüsteem, millega tuleb arvestada näiteks meretuuleparkide rajamisel. Alustades aga tuuleparkidele sobilike alade väljaselgitamist aktsepteeritavate keskkonnamõjude on selgunud, et suurel osal neist aladel on tuulegeneraatorite kinnitamine merepõhja väga keeruline, millele lisaks tuleb veel arvestada jääoludega. Viimase aja uuringud on aidanud merepõhja reljeefi, põhjasetteid ning aluspõhja paremini tundma õppida, lisaks on leitud uusi raua- ja mangaanikonkretsioonide esinemispiirkondi.

Konverentsi kõige mahukam osa oli pühendatud maapõueressurssidele. Nende uurimises on toimunud palju arenguid ning kokkuvõte oli peaaegu terviklik, siiski jäid ehitusmaavarad koos jäätmete ringlussevõtuga oma järjekorda ootama järgmisel aastal. Eesti Geoloogia Seltsi aktiivsel tegutsemisel lülitati esmakordselt Eesti maapõueressursside teekaarti ka põhjavesi, nii ei käsitle me põhjavett enam ainult ohustatud vedela ainena teiste maapõueressursside kasutamise kontekstis, vaid omaette ressursina. Oma kokkuvõtetes ei piirdu geoloogid vaid maavarade asukohtade ja koostisega, vaid pühendavad tähelepanu nii keskkonnakaitsele kui tehnilistele lahendustele maavarade rikastamiseks ja töötlemiseks.
Ning lõpuks, geoloogilised kogud ja arhiivid on Eesti geoloogia järjepidevuse tagatis. Neid on senini käsitletud väga vajalikena, kuid tuleb enam tähelepanu pöörata säilitamistingimustele, kogude täiendamisele ja mis kõige tähtsam – inimestele, kes sellega igapäevaselt tegelevad.

Asutuste juhtide paneeldiskussiooni käigus toodi välja, et Eesti geoloogiasüsteem on viimase kümne aasta jooksul väga kiiresti arenenud ning erinevate asutuste ja organisatsioonide vahel on järjest tugevnevad koostöösidemed. Väga suurt jätkuvat tähelepanu tuleb pöörata geoloogide järelkasvule ning kommunikatsioonile.
Konverents lõppes piduliku koosviibimisega ülikooli ajaloomuuseumis, kus anti korralduse teatepulk edasi järgmiseks aastaks Tallinna Tehnikaülikoolile.