Geoloogiline valimiskompass
Eeloleval pühapäeval toimuvad Riigikogu uue koosseisu valimised. Eesti rahvas saab taas võimaluse valimiste demokraatlikus protsessis ümber mängida need jõujooned, mis meie elukorraldust viimasel neljal aastal vähemal või rohkemal määral avardanud või piiranud on.
Riigikogu 2019. aasta valimistega seoses on mitmedki vabaühendused ja organisatsioonid saatnud erakondadele küsimustikke, kus palutakse vastata konkreetsetel, ühendusi enim puudutavatel ja huvitavatel teemadel.
MTÜ Eesti Geoloogia Selts ei ole selles osas mingi erand ning saatsime meiegi Riigikogu valimiste puhul taas kord teele omapoolsed küsimused parlamenti pürgivatele erakondadele meie organisatsiooni enim huvitavatel teemadel. Mis on erakondade suunad, plaanid ja mõtted seoses maapõuega? Millised väljakutsed ootavad geolooge? Sest soovite või mitte, aga häid geolooge läheb ühel endast lugu pidaval ja majanduslikult hakkama saada tahtval riigil ikka tarvis!
Nojah… Nii me vähemalt esialgu arvasime. Ilmselt positsioneerisime endid oma riigivajalikkuses vähekene üle, sest geoloogide küsimustikku pidasid vastamisväärseks täpselt pooled „tantsule palutud“ täisnimekirjadega tulevastel valimistel esindatud erakondadest – vastuste laekumise järjekorras: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), Vabaerakond, Isamaa ja Eesti 200. Natuke peale artikli ilmumist saabusid ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vastused. Kaks Eesti poliitikamaastiku suurt saurust, kes omis mõtteis vist juba valimistejärgseid ministritoole jaotavad, ei vaevunud ennast vaevama sellise labase teemaga nagu maapõu, maavarad ning nende jääkproduktide mõistlik ja keskkonnasõbralik kasutamine ning väärindamine.
Eesti Geoloogia Seltsi küsimustik erakondadele:
Maapõuest pärinevate ehitusmaterjalide kohaliku toorme uurimise ning selle kasutusviiside mitmekesistamise finantseerimise taga peaks EKRE hinnangul olema eeskätt erasektor, samas kui ülejäänud vastanud arvavad, et riik peaks ka siinkohal oma abikäe ulatama. Eesti 200 toob ühe näitena põlevkivikaevanduste aheraine võimalikuks kasutamiseks suurprojektide nagu Rail Baltic rajamisel.
Maavarade uuringute ja kasutuselevõtu planeerimine ei ole vastanud erakondade arvates hetkel piisavalt ja otstarbekalt seotud teiste riiklike huvidega, nagu riigi konkurentsivõime, riigieelarve struktuurne tasakaal, riigi julgeolek ja keskkonnapoliitika, regionaalpoliitika ning maa kasutajate huvid.
Riigi võimekuse osas maapõue väljakutseid hallata oldi aga natukene eri hinnangutel, kuid peaaegu ühel lainel – hetkel on paraku nii, aga ehk läheb tulevikus paremaks. Isamaa oli siinkohal kõige optimistlikum (riikliku Geoloogiateenistuse loomisega on eeldused loodud) ja EKRE kõige pessimistlikum (hindas riigi võimekust madalaks). Neljast kolm (Vabaerakond, Isamaa ja Eesti 200) tunnustasid riikliku Geoloogiateenistuse loomist kui selles teemas edasiviivat sammu, EKRE näeb riigi maapõuealase võimekuse tõstmist eeskätt teadusrahastuse suurendamise kaudu.
Maavarade väärindamise kaudu majanduskasvu suurendamise osas on Eesti 200 kõige kirglikumalt meelestatud, pidades maavarade väärindamise võimalust Eestis mitte üksnes võimaluseks, vaid lausa kohustuseks. Vabaerakond peab seda tõenäoliseks, EKRE hindab võimalusi järgmise 10–15 aasta perspektiivis pigem tagasihoidlikuks. Isamaa kui enim riigipiruka jagamisel osalenud erakond peab maavarade väärindamist majanduskasvu hüvanguks pigem madala tõenäosusega võimaluseks, põhjendades seda poliitilise üksmeele saavutamise keerukusega.
Küsimust, kas Eesti peaks kaevandama ja töötlema põlevkivi seni, kui see on majanduslikult ja julgeolekupoliitiliselt kasulik, pidas EKRE millegipärast kallutatuks ega andnud sellele vastust. Vabaerakond ja Isamaa vastasid küsimusele jaatavalt. Vabaerakond pidas oluliseks jätkuvat energiasõltumatust ning Isamaa arvas, et põlevkivienergeetika forsseeritud energeetikaturult väljatõrjumine on erakonna põhimõtete vastu. Eesti 200 vastas eitavalt, tuues põhjenduseks CO2 tõusva hinna ja ohu, et julgeolekupoliitiliselt on ebamõistlik panustada peamiselt ühele energiaallikale, põlevkivile.
Vahest intrigeerivaim küsimus – kas rajada Eestisse Soome eeskujul tuumajaam – sai samuti eripalgelisi vastuseid. EKRE vastas eitavalt, põhjendades seda väitega, et tuumaenergia on kõige kallima omahinnaga. Isamaa vastas oma kirjas samuti eitavalt, tuginedes jällegi vististi oma mitmekümneaastasele poliitkogemusele, tuues põhjuseks valitsusepoolse otsustamatuse, puhuks kui see otsustamise aeg kätte jõuab. Isamaa tõi võrdluse, et kui me ei suuda Eestis isegi tuuleparkide rajamise osas konsensusele jõuda, siis tuumajaamast rääkimine on ammugi ebareaalne. Kas see oli kindel ei või natuke ka jah, jäägu igaühe enda otsustada…
Tuumaelektrijaama poolt vastasid Vabaerakond ja Eesti 200, aga sedagi omapoolsete väikeste mööndustega. Eesti 200 toob aktsepteeritava variandina mängu 4. põlvkonna tuumaelektrijaamad, mis on hetkel veel arendamisel ning Vabaerakond ütleb rohkemate sõnadega umbes sama.
Sellega sai peatsetel valimistel Riigikokku pürgivate erakondade seisukohtadele ring peale. Eesti Geoloogia Seltsil on omalt poolt suur rõõm tänada läbi Eesti Geoloogi portaali kõiki erakondi, kes Eesti maapõue tulevast käekäiku oluliseks pidasid ning vaevusid meie poolt esitatud küsimustele vastama.
Riigikogu eel- ja e-valimised juba toimuvad. Pühapäeva ööl vastu esmaspäeva selgub meie valik järgmiseks neljaks aastaks. Eesti Geoloog andis siinkohal omapoolse maapõuealase pusletüki suurema pildi kokkupanemiseks. Omapoolseid suunitlusi ja instruktsioone me teile valimisteks ei tee. Peame oma lugejat piisavalt intelligentseks, et ta suudaks loetust oma järeldused teha. Võtke seda arvesse ja minge kindlasti valima!
Erakondande vastuseid analüüsis:
Aivo Averin
Erakondadele saadetud küsimused ning neilt saadud vastused leiate SIIT.
Täiendatud 25.02 kell 22.55.
Natuke peale artikli ilmumist saabunud SDE vastuseid saab lugeda SIIT.
Täiendatud 27.02 kell 21.40.
Saabusid ka Keskerakonna vastused, mida saab lugeda SIIT.
Eesti Geoloogia Seltsi küsimustik erakondadele:
- Kas Eesti on oma loodusressursside väärindamise potentsiaali kasutanud piisaval määral?
- Kui tõenäoliseks peate võimalust Eesti oma maavarade väärindamise suurendamise kaudu kasvatada riigi netoekspordi mahtu, kiirendada riigi majanduskasvu ning luua juurde kõrgepalgalisi töökohti ja eeldusi teadus-tehnoloogiliseks loometegevuseks?
- Milliseks hindate riigi tänast võimekust maapõuekasutuse uurimisel, planeerimisel ja rakendamisel ning millised peaksid olema peamised arengud selles valdkonnas eelseisvate valimiste järgse tööperioodi kestel?
- Kas maavarade uuringute ja kasutuselevõtu planeerimine on teie arvates piisavalt ja otstarbekalt seotud teiste riiklike huvidega, nagu riigi konkurentsivõime, riigieelarve struktuurne tasakaal, riigi julgeolek ja keskkonnapoliitika, regionaalpoliitika ning maa kasutajate huvid?
- Kas looduskaitseliste piirangute seadmisel peaks rakendama maakasutuse strateegilistele dokumentidele kehtestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise nõuet?
- Kas riik peaks finantseerima Eesti perspektiivsete maavarade (graptoliitargilliit, rauamaak, fosforiit, glaukoniitliivakivi) uuringuid?
- Kas te peate vajalikuks kaasa aidata maapõuest pärinevate ehitusmaterjalide kohaliku toorme uurimisele ning selle kasutusviiside mitmekesistamisele?
- Kas Eesti peaks kaevandama ja töötlema põlevkivi seni, kui see on majanduslikult ja julgeolekupoliitiliselt kasulik?
- Kui tõenäoliseks peate vajadust rajada Eestisse Soome eeskujul tuumaelektrijaam?
- Kas toetate ülikoolide, rakendusasutuste jt huvigruppide (geoloogiast ökoloogiani) koostöö toetamist maapõuega seotud probleemide lahendamisel?
Maapõuest pärinevate ehitusmaterjalide kohaliku toorme uurimise ning selle kasutusviiside mitmekesistamise finantseerimise taga peaks EKRE hinnangul olema eeskätt erasektor, samas kui ülejäänud vastanud arvavad, et riik peaks ka siinkohal oma abikäe ulatama. Eesti 200 toob ühe näitena põlevkivikaevanduste aheraine võimalikuks kasutamiseks suurprojektide nagu Rail Baltic rajamisel.
Maavarade uuringute ja kasutuselevõtu planeerimine ei ole vastanud erakondade arvates hetkel piisavalt ja otstarbekalt seotud teiste riiklike huvidega, nagu riigi konkurentsivõime, riigieelarve struktuurne tasakaal, riigi julgeolek ja keskkonnapoliitika, regionaalpoliitika ning maa kasutajate huvid.
Riigi võimekuse osas maapõue väljakutseid hallata oldi aga natukene eri hinnangutel, kuid peaaegu ühel lainel – hetkel on paraku nii, aga ehk läheb tulevikus paremaks. Isamaa oli siinkohal kõige optimistlikum (riikliku Geoloogiateenistuse loomisega on eeldused loodud) ja EKRE kõige pessimistlikum (hindas riigi võimekust madalaks). Neljast kolm (Vabaerakond, Isamaa ja Eesti 200) tunnustasid riikliku Geoloogiateenistuse loomist kui selles teemas edasiviivat sammu, EKRE näeb riigi maapõuealase võimekuse tõstmist eeskätt teadusrahastuse suurendamise kaudu.
Maavarade väärindamise kaudu majanduskasvu suurendamise osas on Eesti 200 kõige kirglikumalt meelestatud, pidades maavarade väärindamise võimalust Eestis mitte üksnes võimaluseks, vaid lausa kohustuseks. Vabaerakond peab seda tõenäoliseks, EKRE hindab võimalusi järgmise 10–15 aasta perspektiivis pigem tagasihoidlikuks. Isamaa kui enim riigipiruka jagamisel osalenud erakond peab maavarade väärindamist majanduskasvu hüvanguks pigem madala tõenäosusega võimaluseks, põhjendades seda poliitilise üksmeele saavutamise keerukusega.
Küsimust, kas Eesti peaks kaevandama ja töötlema põlevkivi seni, kui see on majanduslikult ja julgeolekupoliitiliselt kasulik, pidas EKRE millegipärast kallutatuks ega andnud sellele vastust. Vabaerakond ja Isamaa vastasid küsimusele jaatavalt. Vabaerakond pidas oluliseks jätkuvat energiasõltumatust ning Isamaa arvas, et põlevkivienergeetika forsseeritud energeetikaturult väljatõrjumine on erakonna põhimõtete vastu. Eesti 200 vastas eitavalt, tuues põhjenduseks CO2 tõusva hinna ja ohu, et julgeolekupoliitiliselt on ebamõistlik panustada peamiselt ühele energiaallikale, põlevkivile.
Vahest intrigeerivaim küsimus – kas rajada Eestisse Soome eeskujul tuumajaam – sai samuti eripalgelisi vastuseid. EKRE vastas eitavalt, põhjendades seda väitega, et tuumaenergia on kõige kallima omahinnaga. Isamaa vastas oma kirjas samuti eitavalt, tuginedes jällegi vististi oma mitmekümneaastasele poliitkogemusele, tuues põhjuseks valitsusepoolse otsustamatuse, puhuks kui see otsustamise aeg kätte jõuab. Isamaa tõi võrdluse, et kui me ei suuda Eestis isegi tuuleparkide rajamise osas konsensusele jõuda, siis tuumajaamast rääkimine on ammugi ebareaalne. Kas see oli kindel ei või natuke ka jah, jäägu igaühe enda otsustada…
Tuumaelektrijaama poolt vastasid Vabaerakond ja Eesti 200, aga sedagi omapoolsete väikeste mööndustega. Eesti 200 toob aktsepteeritava variandina mängu 4. põlvkonna tuumaelektrijaamad, mis on hetkel veel arendamisel ning Vabaerakond ütleb rohkemate sõnadega umbes sama.
Sellega sai peatsetel valimistel Riigikokku pürgivate erakondade seisukohtadele ring peale. Eesti Geoloogia Seltsil on omalt poolt suur rõõm tänada läbi Eesti Geoloogi portaali kõiki erakondi, kes Eesti maapõue tulevast käekäiku oluliseks pidasid ning vaevusid meie poolt esitatud küsimustele vastama.
Riigikogu eel- ja e-valimised juba toimuvad. Pühapäeva ööl vastu esmaspäeva selgub meie valik järgmiseks neljaks aastaks. Eesti Geoloog andis siinkohal omapoolse maapõuealase pusletüki suurema pildi kokkupanemiseks. Omapoolseid suunitlusi ja instruktsioone me teile valimisteks ei tee. Peame oma lugejat piisavalt intelligentseks, et ta suudaks loetust oma järeldused teha. Võtke seda arvesse ja minge kindlasti valima!
Erakondande vastuseid analüüsis:
Aivo Averin
Erakondadele saadetud küsimused ning neilt saadud vastused leiate SIIT.
Täiendatud 25.02 kell 22.55.
Natuke peale artikli ilmumist saabunud SDE vastuseid saab lugeda SIIT.
Täiendatud 27.02 kell 21.40.
Saabusid ka Keskerakonna vastused, mida saab lugeda SIIT.
Vastused puuduvad