Oled kaevandamise vastu? Ole parem ringmajanduse poolt!

Looduskeskkonnast hoolivate inimestena on paljud meie seast vastu mitmetele majandustegevuse arendustele, nagu näiteks maavarade kaevandamine või puidutööstuse rajamine. Iseenesest loogiline lähenemine: miks peaksime teenima majanduslikku kasumit meie looduskeskkonna arvelt. Teisalt ei suuda me tihtipeale näha tootmise ja tarbimise terviklikku tsüklit või mõista, milliseid hüvesid me kasutame igapäevaselt just tänu materjalide kasutamisele.

Tarbija ei taju täielikku keskkonnamõju

Klassikaline üleskutse taaskasutuseks on, et kasutage kilekoti asemel riidest kotti. 2018. aastal Taanis tehtud uuringus[1] analüüsiti erinevat tüüpi poekottide keskkonnamõju ning mitu korda tuleks kotti uuesti kasutada, enne kui seda tohiks kasutada prügikotina ja lõplikult ära visata:

kilekott – 37 korda;
paberkott – 43 korda; 
riidest kott – 7100 korda.

Taani Keskkonnakaitse Agentuur otsustas, et neid uuringutulemusi ei ole mõistlik laiemalt propageerida, sest see annab ühiskonnale segase sõnumi. Uuring indikeerib hästi seda, mida tabavates üleskutsetes ei jõuta lahti seletada – et olla keskkonnasäästlik, tuleb vastavat tüüpi kotti kasutada proportsionaalselt sellega, kui palju energiat kulus selle tootmiseks. Selge on see, et keegi meist ei kasuta ühte riidest kotti nii palju kordi, kuid see ei tähenda, et peaksime eelistama kilekotti. Pigem on see väga hea näide sellest, kui raske on tavainimesel mõista tootmise ja tarbimise tervikliku tsükli keskkonnamõju. Seega üleskutse võiks olla ennekõike: ükskõik, mis materjalist kotti sa kasutad, kasuta seda võimalikult palju, enne kui ära viskad (joonis 1).
Joonis 1. Lisaks tagastatavale taarale võiks Eesti kodumajapidamises prügi sorteerida neljaks – paber ja papp, pakendid, biolagunevad ja olmejäätmed. Viimane liik kas põletatakse või ladestatakse, ülejäänud liigid taaskasutatakse. Enne kilekoti prügikotina kasutuselevõtmist tuleks seda mitmeid kordi kasutada.
 

Viimase aasta jooksul on üle maailma levinud võimalus rentida alternatiivse transpordivahendina elektritõukerattaid, mis paiskavad sõidukilomeetri kohta õhku poole vähem CO2 kui sama vahemaa autoga läbimisel. Seega suurepärane alternatiiv autole? Samas uuringud näitavad[2],[3], et laenutatavate tõukerataste keskmine eluiga on alla ühe kuu ning ligi pooled tõukeratta kasutajatest oleksid tegelikult muidu sihtkohta jõudmiseks kasutanud tegelikult jalgratast või läinud jala. Uuring näitab, et tõukeratta toormaterjalide tootmine ja valmistamine moodustas poole sellega seotud heitmetest ning 40% CO2 heitmetest tulevad nende laadimispunkti toimetamisest, arvestamata kõige juures veel seda, et me ei tea, kui keskkonnasõbralikult on kaevandatud akude valmistamiseks vajalikud haruldased metallid[4]. Seega pealtnäha väga keskkonnasõbralik lahendus omab suurt varjatud negatiivset keskkonnamõju.

Ringmajandus on ainus jätkusuutlik suund

Seetõttu räägime me üha enam ringmajandusest, mille eesmärk on võimalikult palju kasutada materjale, mida oleks võimalik taaskasutada. See nõuab ennekõike uuenduslikke disaini- ja tootmismeetodeid, kus kõik, mis loodusest võetakse, jääks ringlusesse võimalikult pikaks ajaks. Ringmajandus ei tähenda pelgalt olmeprügi liigiti kogumist ja ümbertöötlemist. Seda on võimalik rakendada kõikides eluvaldkondades. Taanis on hetkel käimas näiteks projekt „Circle House“[5], mille käigus plaanitakse aastaks 2021 ehitada 60 munitsipaalmaja, kus 90% ehitusmaterjalidest on võimalik taaskasutada, ilma oma väärtust kaotamata. Kõik ehitusmaterjalid, mida majaehituses kasutatakse, on kas taaskasutatud või on need kasutustsükli esimesel ringil, aga tulevikus taaskasutatavad. See tähendab näiteks, et siseviimistluses ei kaeta pindu värvidega, vaid jäetakse oma naturaalse olekuga (joonis 2).

Eesti keeles on üks väga kehv väljend – „viskan prügi ära“. Tegelikkuses ei ole sellist kohta nagu „ära“, vaid see viiakse lihtsalt mugavalt silma alt ära. Kas sa oled aga mõelnud, kui suurt osa sellest prügist sa kasutasid tootena võib-olla ainult mõned sekundid? Heaks näiteks on hambapasta, mis enamasti on pakendatud lisaks veel pappkarpi, mille ainuke eesmärk on toodet näidata poes atraktiivsemana. Pärast ostu visatakse see viivitamatult minema ja pakend ei omanud isegi mingit hügieenilist või kaitsvat otstarvet.

Ilmselt oled mõelnud, et „mina ei saa midagi parata, et see toode oli üle pakendatud“ või „sellest pole vahet, kui mina üksi teisiti käituksin“. Tuleb aga välja, et igaühe mõju on suurem, kui me arvame. Oma ideede ja tegude kaudu mõjutab iga inimene nii enda lähedaste mõttemaailma kui ka enda teadmata mitut inimest, keda ta ise pole kunagi tegelikult kohanud[1]. Just sina saad alustada muutust – näiteks sorteerida prügi oluliselt paremini liigiti, mõjutada oma korteriühistut hankima eraldi pakendite konteiner, eelistada tarbijana tooteid, mis ei ole üle pakendatud ja liiga lühikese eluajaga või suurendada üldiselt oma tarbijateadlikkust (joonis 3). Toormaterjalide kaevandamine ei ole ilmselgelt pikemas perspektiivis jätkusuutlik ja ainus võimalus selle vähendamiseks on ressursside ja energia tõhusam kasutamine, kus tarbitakse vähem ja see vähene saadetakse uuesti ringlusesse. Seda on võimalik ennekõike teha, mõistes, kui suur keskkonnamõju on igal tootel ja teenusel kogu tema tootmise ja tarbimise tsükli jooksul.

Joonis 3. Tartu Raadi lennuväli pärast Metallica kontserti 2019. aastal

Vaata ka Keskkonnaagentuuri soovitusi, mida saab igaüks konkreetselt ette võtta, et paremini jäädelda


Autor

Kristiina Ojamäe 

Loe lisaks

[1] https://www2.mst.dk/Udgiv/publications/2018/02/978-87-93614-73-4.pdf
[2] https://qz.com/1561654/how-long-does-a-scooter-last-less-than-a-month-louisville-data-suggests/
[3] https://iopscience.iop.org/article/10.1088/1748-9326/ab2da8
[4] https://eestigeoloog.ee/kategooriad/geoloogia-ja-maavarad/sinu-nutitelefoni-rapane-saladus
[5] https://bloxhub.org/circlehouselab/
[6] https://www.ted.com/talks/nicholas_christakis_the_hidden_influence_of_social_networks/footnotes

Eelmine
Geoloogid vallutasid Tamme paljandi

Vastused puuduvad

Email again: