IN MEMORIAM - Anne Põldvere

Eesti geoloogiakogukond on leinas. Pärast rasket haigust lahkus meie seast üks toredamaid, eredamaid ja ehedamaid geolooge – Anne Põldvere. Särav inimene, kelle rõõmsameelne entusiasm nakatas paljusid. Sõber, kes ka keerulistes olukordades – kõige kiuste – suutis ettevõetu edukalt lõppsadamasse vedada. Suur Vedaja. Vedaja just selles võtmes, et kui midagi oli vaja teha, siis Anne tuli, võttis ette ja tegi ära, seejuures teisigi endaga jooksvalt kaasa haarates.

Anne jõudis kõikjale. Rakendusgeoloogia, maavarade väärindamine, geoloogia ajalugu, noortega tegelemine, geoinfo süstematiseerimine, seadusandluses kaasarääkimine, koolituste korraldamine ja palju muud. Multitasking leiutatigi vist mõnikümmend aastat tagasi Eestis ja leiutaja nime teate ilmselt isegi...

Anne Põldvere lõpetas Tartu Ülikooli geoloogia osakonna 1979. aastal kaardistamise ja maavarade otsingu erialal. Sellest ajast saati oli Anne seotud pea eranditult geoloogiaga, töötades pikalt Eesti Geoloogiakeskuses ja selle hilisemas järglases Eesti Geoloogiateenistuses, mille taasloomisel oli tema panus märkimisväärne. Anne on uurinud Eesti aluspõhja Ordoviitsiumi ja Siluri kivimite litoloogiat ning sedimentoloogiat. Ta on olnud Eesti Geoloogiakeskuse sariväljaande „Estonian Geological Sections Bulletin“ koostaja ja toimetaja. Anne oli Eesti Geoloogia Seltsi president ja auliige, mitmete erialaühenduste ning komisjonide liige. Tema autorluses või toimetamisel on ilmunud üle 80 teadusliku ja populaarteadusliku kirjutise.

Anne Põldvere on osalt „süüdi“ ka portaali Eesti Geoloog sünnis. Ilmselt just tänu tema sudimisele leidis mõned aastad tagasi hulk vanemapoolseid „noorgeolooge“, et oleks mõistlik koonduda ning teha ka populaarteaduslikul tasandil midagi Eesti geoloogia hüvanguks. Sündis portaal Eesti Geoloog. Anne oli portaali tulihingeline toetaja, söötes ette huvitavaid ideid ja jagades taustainfot. Hetkel EG veergudel ilmuv Eesti geoloogiahariduse 200-aastast ajalugu kokku võttev sari põhinebki oma artikliehituses suuresti Anne loodud raamistikul, mis sai loodud mõned aastad tagasi, kui Anne helistas talle omasel armas-käskival toonil toimetajale ja ütles: „Schmidtil on sünniaastapäev, lugu oleks vaja. Ole nii pai ja tee see ära...“ Loomulikult toimetaja heldis – Anne tarvis, mida iganes!

Anne Põldvere on vaieldamatult üks Eesti geoloogia suurkujudest. Ta tegeles just selle osaga geoloogiaharitusest (sic! mitte haridusest, vaid haritusest), mis enamasti tavainimesel nägemata jääb. Tema aastatepikkune panustamine Eesti Geoloogia Seltsi ja läbi selle Eesti geoloogia ladusasse toimimisse oli... otsime nüüd sõnu ja võtame ÕS-i appi ... röögatu! Ehkki keelekõlaliselt kõlab see väljend pisut robustselt, siis on tegemist just maksimaalse ülivõrdega – väga palju, tohutult. Anne lahkumisega jääb üks suur tühimik täita...

Aga rohkem kui tublit töörügajat jääb Eesti geoloogide kogukond Anne näol igatsema eeskätt tema säravaid silmi, tema naerusust ja meeletut positiivsust ja pealehakkamistahet.

Anne Põldvere on lahkunud. Eesti geoloogid langetavad leinas pea ja meenutavad Annet. On mida ja keda meenutada! Sügav kaastunne omastele. Kõik Eesti geoloogid on leinas koos teiega.

Hüvasti, Anne!
Eelmine
Arbavere lood - Palkoja

3 vastust

Email again:
Alla Shogenova 29. november 2020
Anne was the best geologist among women, and the best woman and person among Estonian geologists, whom I ever known. We will all miss her. My deep condolence to all her family.
Krista Täht-Kok 30. november 2020
Anne oli inimene, kes pani igasse oma töösse ja tegemisse kogu oma energia. Anne oli geoloog kogu hingest, aga Anne hing oli avar, sinna mahtus pere, sõbrad, kolleegid ja veel palju muud. Anneta poleks meil võib-olla tänini riiklikku geoloogiateenistust. Mulle oli Anne sõbranna ja toanaaber ülikooli päevilt, kellega sai jagatud igapäevamuresid, südamesaladusi, ja seiklusi. Anne oli mu hea kolleeg ja kaasteeline, kelle peale võis alati kindel olla. Annest jään alatiseks puudust tundma. Minu sügav kaastunne Ainile, lastele ja lastelastele.
Aivo Averin 3. detsember 2020
[kirja pandud 29.11.2020]

Andrus Kivirähk kirjutas kord novelli nimega „Liblikas“. See räägib „Estonia“ teatri näitlejate argielust 1900-ndate algusaegadel. See on supernovell, minu hinnangul ka üks parimaid armastusromaane, mille eestlane on võimeline valmis kirjutama. Ma pidasin sinast paslikuks kinkida sünnipäevaks oma kallile väikesele õele, et ta näeks kuidas maailmas asjad käivad ja lendavad... Kuidas ja miks liblikad lendavad. Aga see pole käesoleva jutu teema.

Täna minu jaoks asjad eriti ei lenda. Täna ma olen läbinisti kurb. Eesti geoloogia "Liblikas“ on jäädavalt läinud. Ma olen oma elu jooksul kirjutanud nii mõnegi nekroloogi, ent tänast nekroloogi kirjutades ma nuuksusin nagu väike laps. Südamest. See nekroloog on kirjutatud pisaratega. Meie, Eesti geoloogid, kaotasime eile oma Liblika, me kaotasime oma Liblika...

Anne, seni kuni Sa olid, oli kõik ju nii loomulik ja tore. Ja nüüd Sind järsku ei ole...

Jää jumalaga, kallis Anne. Sa olid... Sa olid meie Liblikas! Aga aitäh Sulle selle eest, et Sa olid!