"Viiendik Eestit joob radioaktiivset kraanivett"

Kui nüüd keegi end sellest tänasest hirmuäratavast Postimehe pealkirjast puudutatuna tundis siis võiks lohutada, et ilmselt joovad kõik eestimaalased vett, kus radioaktiivsus on tuvastatav. Põhja-Eestis on see radioaktiivsus pisut kõrgem, kuid enamasti ei ületa meie oma keha poolt emiteeritavat kiirgust, rääkimata röntgenis saadavast kiirgusdoosist. Tuleb muidugi möönda, et meditsiiniasutustest saadav radioaktiivne doos on lühiaegne, kuid kraanivee tarbimise puhul on pikkaegse ja igapäevase doosiga. Samal ajal ei saa me ka ju tavaelus joogivett ainult ühest kraanist.

Kambriumi-Vendi põhjavee kiirgusdoosid on tõesti üle kehtestatud piirväärtuse, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks eluohtlikult kõrgete raadiumi väärtustega. Pigem on kehtestatud piirväärtus ebamõistlikult madal. Tundub, et intervjueeritud Tartu Ülikooli teadlased on üritanud seda ka ajakirjanikule selgitada, kuid paraku on see osa tekstist välja jäetud. Samas ei tahaks eitada probleemi olemasolu. On tõesti piirkondi, kus raadiumi sisaldused on pea kümme korda kõrgemad kui ümbruskonnas. Loodetavasti on sellised kaevud tänaseks lokaliseeritud ja veetarbevõrkudest eemaldatud.

Mis puutub suremusse tulenevalt radioaktiivse põhjavee tarbimisest, siis baseerub see suuresti statistilistel hinnangutel. Aluseks on uuringud väga kõrge radioaktiivsusega aladelt, kus seos radioaktiivsuse ja haigestumise vahel on ilmne. Saadud tulemused on ekstrapoleeritud meie tingimustesse, kus vajaliku statistilise usaldusväärsuse saamiseks oleks vaja pikkaegset andmerida. Selliseid terviseriski hinnanguid tuleb aeg-ajalt anda bürokraatlike mängureeglite jälgimiseks. Tallinlased on aastakümneid joogiveena kasutanud praktiliselt raadiumivaba pinnavett, samas kui Tallinna ümbruskonna elanikud tarbivad põhjavett, kus raadium on selgelt tuvastatav. Siiani ei ole kuulda olnud ühestki uuringust mis näitaks, et tallinlaste haigestumine vähki oleks oluliselt väiksem kui ümbruskonnas. Seega: rahu ainul rahu. Kuigi ka põhjaveest võib saada väikese kiirgusdoosi, siis ilmselt toimub inimeste paratamatu lahkumine siinpoolsusest siiski valdavalt muudel põhjustel.

Autor: 

Valle Raidla (Eesti Geoloogiateenistuse vanemhüdrogeoloog)

Toimetas: Hardi Aosaar