Lugu Eesti kõige kõrgemast mäest

Eesti, nii nagu me seda täna teame ja näeme, asub Ida-Euroopa platvormil. Looduse poolest on meie maa ju rikas oma pika rannajoone, metsade, puisniitude, rabade, karstialade ning kuppelmaastikega, kuid siinset ja ümbritsevat Läänemere piirkonda kõige paremini iseloomustavaks sõnapaariks võiks olla „tasane ja turvaline“. Ei ole meil kõrgeid mägesid ega suuri kanjoneid, rääkimata vulkaanidest ja võimsatest maavärinatest. Selles tasapinnalises ja sündmustevaeses maailmas võib olla raske näha ja mõista geoloogilisi protsesse, mis meid ümbritseva maastiku on vorminud selliseks, nagu me seda tänapäeval näeme, kuigi tegelikult on märgid kaugemas minevikus toimunust olemas. Näiteks ilmestavad Eesti maastikupilti rändrahnud, mis annavad tunnistust liustike tegevusest. Kui rändrahne Eesti aladele transportinud jääajad on geoloogilises mõttes veel küllaltki hiljutised sündmused, ulatudes 2 miljoni aasta tagusesse aega, siis rändrahnude vanus viib meid hoopiski ligikaudu 2 miljardit aastat tagasi – aega, mil Eesti aladel hakkas esmakordselt tekkima maakoor.

Maakoore moodustumise ajal ei olnud siin sugugi nii tasane ja turvaline nagu praegu. Meie ala vanimad kivimid on tekkinud tektooniliselt aktiivses piirkonnas, mis sarnaneb tänapäevastele vulkaanilistele saarkaartele[1], nagu näiteks Jaapan või Kamtšatka poolsaarest Jaapani saarteni ulatuv Kuriili saarestik. Mingil ajahetkel põrkusid vulkaanilised saarkaared ja mikrokontinendid[2] ning alguse sai intensiivne mäetekkeprotsess, mida tuntakse Svekofennia orogeneesi nime all.

Vulkaaniline tegevus jätkus veel pikka aega pärast kõrgmäestiku kujunemist ning sügaval maakoores möllas magma, mis laavavooludena paiguti ka maapinnale pääses. Ent lõpuks rahunes piirkond maha, mäed kulutati tasapinnaliseks lauskmaaks ja ujutati üle madalate šelfimerede[3] poolt. Tänaseks on kõik need ligi 2 miljardi aasta taguseid sündmusi ja Eesti kõrgeimat mäge meenutavad kivimid – kuni 50 kilomeetri paksune kristalliinne aluskord – maetud mitmesaja meetri sügavusele šelfimerede ajastul tekkinud settekivimite[4] alla. Neid aluskorra kivimeid võime näha nii puursüdamikes kui ka näiteks Soomes, kus need paljanduvad maapinnal ja kust pärinevad ka meie rändrahnud – mälestus siinsetel aladel paiknenud kunagisest võimsast kõrgmäestikust.