Eesti Geoloogist saab Eesti Geograaf

Meie reporteri ees on äranutetud silmadega, värisev, ette ja taha vabandav suusamaskis noormees, kes väidab end olevat tihedalt seotud geoloogiaportaaliga Eesti Geoloog. Kuigi noormees keeldub sihikindlalt oma nime mäletamast ja enamuse ajast ahastab Eesti Geoloogi portaali tabanud kurjast ebaõiglusest, siis me pigem usume teda ja laseme tal rääkida.

-See kurjusevärk... Mis teid siis täpsemalt tabas?

„Kõigepealt, nii aastat poolteist tagasi, saime hagi TS Laevadelt, või õigemini Tallinna Sadamalt, kes päris aru, miks me hirmutame Hiiumaa inimesi Väinamere madala veetaseme ja Rukki kanali madala põhjaga. Kui hiljem üks nende kaptenitest roolis magama jäi ja vastu kanali serva põrutas, olime jälle meie süüdi – miks te ei öelnud! Ma tõesti jällegi vabandan, aga meil Eesti Geoloogi toimetuses ei ole kõigi Eestis registreeritud kala- kuivlasti, ega reisilaevade kaptenite telefoninumbreid juhuks kui nad magama jäävad või nende transponderid välja lülituvad. Tallinna Sadamaga saime kompromissile – meie toimetajad töötavad hetkel keevitajate ja maalritena BLRT dokkides ning vastrajatud Eesti Geoloogiateenistus Rakveres on seetõttu endiselt spetsialistidega alakomplekteeritud, aga mis teha... Hetkel tehti Majandusministeeriumi poolt küll üks vangerdus ja üritatakse „vabale turule“ paisatud Tallinna Sadama aktsiate kaudu „BLRT geolooge“ vabastada, aga eks näis mis sest saab... Teate, mure on suur.“

-Mure on suur? Aga Eesti rahvasõna ütleb: Enne mõtle, siis ütle...

„Nojah... Eks vist tuleb endale jah siinkohal väheke tuhka pähe raputada... Tahtsime parimat, aga...

Hetkel ongi hulk jamasid peamiselt seoses meie erinevate põhjaveeartiklitega... Inimesed ei julge enam vett juua, joovad õlut ja saadavad arved meile... Lätikeelsed arved on valdavalt! Ei tea mis nendega peale hakata... Ja kuskil Mulgimaal on üks väike kool, kus meie lektor käis lastele geoloogide elust rääkimas ning mainis rumala peaga muuseas, et geoloogide sügiskool kestab ainult kolm päeva... Lapsed keelduvad viimasest novembrikuust saati siiamaani kooli minemast... Haridusministeerium saadab meile iganädalasi noote ning leiab, et teaduse populariseerimine on meie poolt farsiks pööratud...

Ometigi me alustasime nii hästi. Geoloogidest sõpruskond, kes Eesti Geoloogi kaks aastat tagasi asutas, leidis, et geoloogia kui teadus on ühiskonnas liialt vähese tähelepanu all ning otsustas avalikkust pisut valgustada. Paraku tekkis juba esimeste valgustamistega hulk probleeme. Praegu istume puntras, kust ausaltöeldes enam väljapääsu ei näegi...“

Appi tõttab Eesti Geograafia Selts

„Muhhaahhhaa, geoloogid jälle hädas?“, kõlab esimene reaktsioon telefonitorust kui üritame Eesti Geograafia Seltsi varilaekuri Jaan Pärnaga paar sõna asjalikku juttu ajada.

„Jaaa... Einojah, eks ma olen kursis selle jamaga, laigin isegi puhteestlasliku huumori võtmes nende poste ja naeran“, sõnab Pärn paarkümmend sekundit hiljem.

„Eks see paskvill Eesti Geoloog ole juba pikemat aega meie lähema jälgimise all olnud. See hoog muidugi, kuidas Eesti Geoloog endale järjest jamasid kokku keevitas, on omaette märkimisväärsus, aga tõsiselt rääkides... nojah, eks me võtame peagi selle portaali üle.“

Millegipärast langeb lugupeetud teadlane geoloogide sarjamisel seejärel pikemaks ajaks üllatuslikult jalgpalli valdkonda, kus tooni annavad põsesarnaluumurrud, põlvenihestused, teenimatud penaltid ja tuletõrjevoolikud. Tundub, et ka nende spordimeditsiiniliste ja hüdrotehniliste nähtuste maaletoomisel on olnud geoloogidel mingi oma kindel negatiivne roll; mis täpsemalt, jääb ebaselgeks. Kuid oma teemat kokkuvõtvas epistlis on sõnaosav Pärn siiski selgesõnaline ja konkreetne:

„Juba legendaarses muusikafilmis „Kevad südames“ öeldi: „Pane rula ära“ ja „Ära lõhu ratast“. Geoloogid on siinkohal liiale läinud. Olles väikeseks osaks suures geograafiateaduses on nad viimasel paaril aastal arvama hakanud kurat teab mida. Tore, et reaalsus nii kiiresti kohale jõudis. Geograafidel on piisavalt jõudu ja tahtmist, et nende jamad ära klaarida. Eesti Geoloogi portaal saab endale uue ja ägedama nime – Eesti Geograaf – järgmise aasta 1. aprillil. Seniks suuname sinna totakasse portaali Eesti geograafiateaduse hetkel kuumima teema – kus asub Mandri-Eesti keskpunkt. Juba aprillikuu kolmandast nädalast saab selle punkti muutumine olema portaalis reaalajas jälgitav. Siinkohal kasutatakse nii satelliitide kui mobiilpositsioneerimisest kogutavat infot. AS Regio on selleks tarbeks rentinud spetsiaalse haagise, millel alates 16. aprillist veetakse vastavalt värskeimatele laekunud andmetele ringi seda vahvat kivi, mida seni olete näinud Adaveres, Tallinn-Tartu maantee servas vales kohas vedelemas. Hetkel on vajalikud liikumismarsruudi kooskõlastused hangitud nii Võru, Põlva, Valga, Viljandi, Pärnu, Tartu, Saare, Hiiu, Rapla, Lääne, Harju, Järva, Ida-Viru, Lääne-Viru maavalitsustelt. Kui ka Jõgeva maavalitsus oma seni võrdlemisi jonnakast seisukohast loobub, asume kivi täppisnihutama. Seniks jälgige meid Eesti Geoloogi kanalilt! Nojah, Eesti Geoloog on ju tegelikult surnud, seega elagu Eesti Geograaf!“